Sisukord
Arvamus
Postimees
27.08.2016
Eesti Mälumäng Pretsedent: kohus «surnu» üle (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Dora saadeti Siberisse Tagakülg Eesti lühiuudised Sester nõuab Ossinovskilt haigekassa eelarve taskaalustamist Esikülg 27. august Linnahalli võivad ees oodata paremad päevad Praamide uus piletisüsteem kontrollib autonumbreid ise (1) Majandus Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Välismaa Päikese naabertähelt avastati lähim Maa tüüpi planeet (1) Kolumbiat pool sajandit piinanud verine konflikt on lõppemas Korraarmastaja Merkel (5) Merkeli autokolonn langes Prahas rünnaku ohvriks Arvamus Postimees 1931. aastal: kaotud palit! Palutakse tuua kõrtsi. Raul Rebane: seisukoht Eesti taasiseseisvumise ja 20. augusti tähenduse asjus (9) Juhtkiri: kuidas teha õnnelikku riiki (1) Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Rossi ränk põrumine (2) Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Põhjamaise näoga baltlane Pehme lemmik taas pildil (2) Päeva karikatuur: tasuta kilekott metsas Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Cätriin Vuks: kilekott või kohuke (5) Kultuur Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Sport Halliku kümme kolmest, kuid vanad mured jäid Meeskonna sümboli vaikne taandumine (1) Kihlveokurat tegutseb taas, süüdlased veel teadmata Andrei Ojamets tagasi Tartus, Järvamaa jahib Laimons Raudseppa AK Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Ants Laaneots: võõrväed Eestis 1990–1994 – aeg, kui meile pakuti siiajäämise eest lennukeid (7) Peeter Langovits: hüvasti, Lenin! Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Valitsus otsib Pokemone Teeme rahval tuju paremaks Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Arter Suured väikesed rõõmud Kuidas mõjuvad helid Sama diip nagu small-talk Autolugu: Ford Edge. Suur vaikus Rain Rosimannus – tavaline Pokémon (7) Sõiduproov: Hyundai Santa Fe Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused (1) Linna saabus tivoli! Jalgrattal Tallinnast Tartusse – ja veel väikese ringiga Kurgid kahe tunniga Mediteerida võib ka tantsides Eheda Itaalia jäätise pesa Tallinnas Lauri Leesi: suhelge rohkem noorte ja koertega Lendavad hobused Veini, kreemi ja piisake punki Meelelahutus Koomiks Sudoku

Cätriin Vuks: kilekott või kohuke

2 min lugemist
Cätriin Vuks. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskkonnaministeerium plaanib järgmise aasta suvest hakata rahvast kilekottidest võõrutama. Pikaajaline ja mitmeetapiline protsess jõuab seaduse jõustumise korral lõpule 2019. aasta jaanuaris, kui poodides tohib õhukesi kilekotte kasutada vaid lahtiste kaupade, nagu puu-ja juurviljade pakendamiseks. 

Pealtnäha süütu pakkematerjal võib aga teha palju kurja. Pähe tõmmatud kilekott võib põhjustada lämbumissurma, kanalisatsiooni või seedekulglasse sattudes aga ummistuse, mis võib elusolendile saatuslikuks osutuda. Kilematerjal küll laguneb, aga mitte täielikult. Seetõttu teeb see loodusesse sattudes keskkonnale karuteene.

Kui uus seadus läbi läheb, algab Eestis kilekoti hind 30 eurosendist. Praegusega võrreldes oleks hinnatõus kahekordne. Praegusi hindu aluseks võttes saaks aasta pärast kilekoti asemel osta hoopis kohukese.

Esimesena maailmas keelustas kilekotid Bangladeshi valitsus. Ka mitu Euroopa riigi on seda teed läinud, teiste hulgas ka Taani. Seal kehtestas riik kaupmeestele kilekotimaksu, mille tagajärjel tõusid kottide hinnad lakke. Kümme aastat hiljem ostis keskmine taanlane aasta jooksul vaid neli kilekotti.  

Pärast Eesti taasiseseisvumist haaras eestlasi kilekotimaania. Tollal oli kilest kott lausa staatusesümbol. Igaühel polnud välismaal sugulasi ja tuttavaid, kellelt siinmail haruldasi krabisevaid värviliste piltidega kotte nõuda, ja seetõttu oldi nende eest nõus lausa hingehinda maksma.

Aastatetagune suhkrupaanika pani kodanikke varuma suurtes kogustes suhkrut. Kardeti, et Euroopa Liit hakkab magusainet pööraselt maksustama ning hinnad tõusevad lakke. Mõni aasta hiljem osteti kokku ka tatart, sest rahva seas levisid õudusjutud, et see saab ühel hetkel poodides otsa. Ajaloole tuginedes on põhjust peljata, et inimesed hakkavad kilekotte mustadeks päevadeks kõrvale panema ja tekib põrandaalune kilekotiturg.

Keskkonnaaktivistid on välja käinud veksli, et ühe kilekoti tootmisele kuluva naftaga saaks auto sõita 11 meetrit. Tallinnast Tartusse sõiduks kuluks sel juhul ligi 17 000 kilekotti. Äkki motiveeriks poeskäijat see, kui kilekotist loobumise eest jagataks talle kaupluses tasuta kütust? Seda loomulikult kodust kaasa võetud, taaskasutatud ja keskkonnasõbralikust materjalist anumasse.

Kui seadus vastu võetakse ja riigi kilekotivõõrutus õnnestub, siis hiljemalt kolme aasta pärast pole tänavapildis enam värvikirevaid kilest kandekotte näha. Samuti võib juhtuda, et poes peame banaanid hoopis paberkotti või võrku pakkima. Muutused võivad sageli tunduda hirmsad ja tekitada paanikat, aga kas on tähtis, mis värvi on kass, kui ta oskab hästi hiiri püüda?

Seotud lood
26.08.2016 29.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto