Kultuuri lühiuudised

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti-Läti-Leedu koostööfilm "Teesklejad"

FOTO: promo

Kivirähk lavastab linnateatris

Tallinna Linnateatri hooaja avab Andrus Kivirähki näidend «Köster», mille ta ka ise lavale toob. Rahvusvahelisel teadmistepäeval, 1. septembril Hobuveskis esietenduvas monolavastuses mängib Peeter Tammearu.

Kivirähk on saanud inspiratsiooni Oskar Lutsu surematust «Kevadest». Loo fookuses on Lutsu loodud köstri kuju, kellest tegelikult ei tea eriti palju ka kõige suuremad Teele-Tootsi fännid. Teame teda kui tigedat ja äkilise meelega meest, kes Paunvere koolilastele piiblilugu õpetas. Kuid milline oli tema minevik? Kes olid tema ema ja isa? Milline oli köster väikese poisina? Need küsimused panevad fantaasia tööle.

Teatri kinnitusel ärgitab köstri kuju mõtlema laiemalt täiskasvanuks saamise üle. On ju nii mõndagi isandat või emandat vaadates raske uskuda, et temagi võis omal ajal lõbusalt trallitada või siiralt muinasjutte uskuda. Kuhu kaob laps meie hinges? Miks suudavad mõned inimesed ta endas ikkagi säilitada?

Eesti film mainekal festivalil

Esimese Eesti linateosena valiti Vallo Toomla verivärske mängufilm «Teesklejad» maineka San Sebastiáni filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi, kus osalevad debüüt- ehk autorite esimesed ja teised filmid.

«Oleme väga õnnelikud, et meid maailma ühe olulisema A-klassi filmifestivali programmi valiti. Ainuüksi sellisesse väärikasse seltskonda pääsemine on Eesti filmile suur võit,» ütles «Teesklejate» produtsent Riina Sildos pressiteate vahendusel. «Loodame, et suudame festivalipublikut üllatada, sest eesti keel on hispaaniakeelse maailma olulisimal festivalil päris suur eksootika.»

«Teesklejad» võistleb A-klassi kuuluval festivalil Kutxabanki uute režissööride auhinna nimel, mille väärtus on 50 000 eurot. Summa jagatakse võiduka režissööri ja filmi Hispaania levitaja vahel. Samas kategoorias antakse välja ka teine, EROSKI Youth Award, mille määrab 300 üliõpilasest koosnev žürii.

«Teesklejad» on psühholoogiline draama, mille tegevus leiab aset mereäärses villas, kus saavad ootamatult kokku kaks paari. Peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad veel Laine Mägi ja Andres Lepik.

Stsenaariumi on kirjutanud Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning filmi operaator on Erik Põllumaa. Režissöör Vallo Toomla on lõpetanud Balti filmi- ja meediakooli. Tegu on tema esimese pika mängufilmiga. Film valmis Eesti, Läti ja Leedu koostöös. Eestis esilinastub «Teesklejad» 6. oktoobril.

Taska romaan ilmub Soomes

Ilmar Taska romaani «Pobeda 1946» tõlge ilmub Soomes, kirjastajaks põhjanaabrite suurim kirjastus WSOY (Werner Söderström Osakeyhtiö), mis kuulub Bonnieri rahvusvahelisse ketti ning on esindatud 15 maal. Kirjastus on tegev aastast 1878. Selles kirjastuses alustas oma kirjanikuteed nelja esimese romaaniga Sofi Oksanen. Siiani on eesti kirjanikest välja antud Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostöös sündinud raamat «Kõige taga oli hirm» ja Jaan Krossi teoseid. Romaani tõlgib Jouko Vanhanen. Raamatu avaldab tõlkekirjanduse toimetus. Väliskirjanikest on WSOY kaante vahel tõlkes ilmunud veel sellised autorid nagu Milan Kundera, Donna Tartt, Andreï Makine, Ken Follett, Philip Roth jpt.

Eesti hipid jõuavad Londonisse

2. septembril avatakse Ühendkuningriigis Londoni Red Gallerys näitus «Soviet Hippies», mille kuraatorid on KIWA ja Terje Toomistu ning kaaskorraldaja Iti Teder. Näitus sisaldab rohkelt arhiivimaterjale (nii foto kui ka video) samuti toimuvad lisaüritused. Avaõhtul esinevad loengutega Bristoli Ülikooli teadur Juliane Fürst ja kunagine Eesti hipiliikumise juhtfiguur, kirjanik Vladimir Wiedemann. Õhtu lõpetab KIWA mängitav audio-performance nõukogude ajal keelatud muusikaga.

Põldroos avab näituse

Täna avab Enn Põldroos Tallinnas Draakoni galeriis isikunäituse «Elektrilöök kassi silitamisest», mis jääb avatuks 17. septembrini. «Me võime nautida valu, kui see on vaid piisavalt nõrk ja ei kesta kaua. Tugev elektrilöök, kui ta ei tapa, teeb vihaseks. Vähetuntav staatiline elektrisärtsakas (näiteks kassi silitamisest) võib meid aga hetkeks viia erilisse ergastatud seisundisse, mis langetab eesriideid ning loob illusiooni, et oleme saanud aimu tõelisusest. Või ehk olemegi?» põhjendab kunstnik, miks ta valis näituse teemaks kassi, silitamise ja elektrilöögi. Põldroos lisab, et just selliseid hetki on ta püüdnud koguda. «Nendeks pole alati vaja kassi ega elektrit.»

Tagasi üles