Sisukord
Arvamus
Postimees
11.12.2019
Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Eesti Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Ametnikueetika ununes pooleks aastaks (11) Kaheksa miljoni euro eest kuus minutit sõitu (22) Mustakivi tee pikendus: asi on otsustatud, aga teeme moe pärast uuringuid (4) Sotsiaalminister raviks hoolekande rahapuudust uue maksuga (38) Eesti tööandja ei taha Soomest naasnud pehmosid Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (4) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) Majandus Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (3) Tippametnik käis ettevõtte heaks reisil Elroni juhil on bussifirmadele kurbi uudiseid (12) Toomas Annus värbas Robert Kiti Swedbank lasi hansapankuritel minna Kogeri puitmajaäri äpardumine: töötajatel ja partneritel rusikas taskus (10) Uus eriüksus võtab luubi alla pahatahtlikud pankrotid (4) Hinnad langevad kolmandat kuud (2) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (11) Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil (4) «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Soomes haaravad ohjad noored naised (10) Loodus näitas Uus-Meremaal võimu Sanna Marini valitsuse esimene proovikivi on välisminister Pekka Haavisto Normandia nelik tuli rahu nimel taas kokku USA mereväebaasi rünnanud saud vihjas sotsiaalmeedias Al-Qaedale Ukrainlased kehutasid Zelenskõid Putinile mitte järele andma (1) Süüria al-Holi laagrist on põgenenud 25 ISISega seotud eurooplannat Arvamus Krista Fischer, Tõnu Kollo: tõde Eesti rahva kohta Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud Andi Hektor: kahekümne aastaga jõukaks nagu Šveits (6) Juhtkiri: Kiige käekiri (5) Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (5) Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (7) Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (2) Paloma Krõõt Tupay: demokraatia talumatu kergus (1) Silver Sirel: Soome ees uks kinni (4) Ivan Makarov: kas keelel on elu pärast ajusurma? (5) Meie Eesti Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (1) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Harmooniline maailm on valmis saanud Kummitav Imedemaa Ebamugavuse ilu Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (14) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (42) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (18) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Eesti bikiinikaunitar tuli maailmameistriks! (2) Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist (4) Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita (1) Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot (3) Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt (1) Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Tartu võrkpallurid rihivad karikavõistluste finaali Linnaarhitekt Tõnis Arjus selgitab, miks ülikoolilinn kardab kõrgust Janne Saarikivi: kas me ikka viitsime tänapäeval seda Soome silda ehitada? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ülle Madise: kuidas olla, kui vanadus võtab võimust?

9 min lugemist
Ülle Madise. FOTO: Peeter Langovits

Loodetavasti on Eesti riigi tulipäine teine noorus läbi. Oleks ju parasjagu piinlik, kui ise üle 90, aga kombed ikka nagu poisikesel, kirjutab TTÜ avaliku õiguse professor Ülle Madise.

Tellijale

Riigiõiguse eksamil esitasin küsimuse, kas püsivalt Eestis elav 85-aastane Türgi kodanik saab osaleda Euroopa Parlamendi valimisel. Sama jahmatav kui ekslik vastus, et jah, sest Türgi kuuluvat Euroopa Liitu, oli vastus ei, sest ta on liiga vana.  

Mille alusel hindame ühe inimese vanaks ja teise nooreks?

Enamasti jaotame kaasinimesed endast nooremateks ja vanemateks: piir liiga noore ja liiga vana vahel liigub koos iseenda eaga. Endast vanem pole ju keegi veel olnud, noorem aga küll. Niisiis on vanus suhteline.

Seadustes on meil aga jäigad vanusepiirid: riigikokku võib kandideerida 21-aastaselt, president peab olema vähemalt 40, valida ja üksi autot juhtida lubatakse 18-aastaselt (autojuhtimiseks tuleb seejuures teha eksam), alates 2017. aastast saab vanaduspensionile 65-aastaselt. Õigus vallandada avalik teenistuja 65-aastaseks saamisel pelgalt vanuse tõttu tunnistati juba 2007. aastal põhiseadusevastaseks. Abiellumisiga on erandina painduv: kohtu nõusolekul võidakse paari panna juba 15-aastaselt. Valima see värske pereinimene siiski ei pääse.

Kas õiguste ja kohustuste jäigad vanusepiirid on tänapäeval õigustatud? Teame ju inimesi, kes on 16-aastaselt ülikoolis ja lõpetavad 19-aastaselt cum laude, keegi on 15-aastaselt tubli lapsevanem või pere tegelik ülalpidaja (sest vanemad on välismaale tööle läinud ja õed-vennad tarvis toita). President Gerald Fordi nimetatud USA ülemkohtunik John Paul Stevens siirdus 2010. aasta juunis pensionile, olles 90-aastane ja kuuldavasti endiselt heas vormis.

Kõikidele ei ole antud toetavaid elutingimusi ega tugevat tervist, aga ikkagi: ennustuste kohaselt on tervena elatud aastaid keskmisel inimesel tulevikus senisest enam. Tõsi, tahaks loota, et jõutakse närvirakkude ravini. Vastasel korral põeb mõnekümne aasta pärast kümnendik rahvast neurodegeneratiivseid tõbesid.

Massiline sisseränne Eestit ei aita

Eesti (ja üldse õhtumaise) ühiskonna ettenähtavas tulevikus pöördumatu saatus on rahvastikupüramiidi muutumine nõnda, et keskealisi ja vanemaid on senisest rohkem ning noori vähem. Massiline sisseränne Eestit ei aita – meie põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi eesmärk ja olemise mõte eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitse. Vaevalt ollakse valmis sellest – meie ühiskonna aluskokkuleppe tuumast – loobuma.

Niisiis tuleb ühiskonnaliikmete keskmise ea kasvuga elama õppida. Kirjasõnas seda väidetaksegi – vaadakem või ÜRO, Euroopa Liidu ja Eesti enda eakatepoliitikat –, ent kas ka praktikas?    

Võib oletada, et enamikus õhtumaades võib mõnekümne aasta pärast olla riiklik vanaduspension selle praegusel kujul kadunud (küllap erapensionikindlustus mingil moel jääb), tervena elatud aastaid on rohkem, loov ja ülesehitav töö tehakse ära soojas toas, mistap see on jõukohane ka vanematele inimestele.

Mõistuslik sihiseade nõuab, et esmalt hinnataks – soovmõtlemiseta! – ära praegune asjade seis; seejärel tehtaks selgeks, milliseks olukord paratamatult kujuneb (paarkümmend aastat on rahvastikuteaduses üsna täpselt ennustatav), ja seejärel vaadeldaks, kas, mida ja millises ajaraamis on võimalik muuta, et saavutatav tulemus oleks meelepärasem.

Kas või mõnes tuleviku kavandamise etapis eksimine: vale hetkeolukorra ülesvõte, loogikavaba prognoos või muudatuse ja tulemuse põhjusliku seose eitamine muudab kava kasutuks. Muidugi ei ole tulevikusündmused üksikasjalikult ette teada, ei saagi olla, ent muutujatega arvestamise asemel silmad sulgeda ja unistada ei ole kindlasti lahendus.

Kui näib, et ühiskonna vananemine ja sellest johtuv elukorraldus, kus üldjoones igaüks peab iseendaga ise hakkama saama, on paratamatu tulevik, oleks mõistlik sellest tulevikupildist ka lähtuda. Kas või eluasemete, taristu ja hariduslike valikute suunamise kaudu. Asi on ju selles, et praegused väikelapsed on need, kes teevad eluotsuseid kahe kümnendi pärast.

Kui neile õnnestub selgitada leiba lauale toova ameti, iseenese eest vastutamise, keskkonnahoidlikkuse jm selliste väärtuste tähtsust, siis ehk ühiskond muutub. Tarbimiskihk ja sotsiaalprobleemid käivad teadagi käsikäes. Mitterakendatav – pealtnäha küll hea ja kõrge – haridus ja suured ootused teevad raskeks rahuldada kõiki neid, kes nõuavad meeldivat tööd ja head palka.

Võib unistada jõukatest lasterohketest taluperedest ja linnakodanluse väidetavast minevikuidüllist, paraku – mis möödas, see möödas. Võimalik, et omistame minevikule jooni, mida sel polnudki. Teaduslik tulevikukujutlus ei tohiks olla mütoloogias kinni. Müütidel on kahtlemata oma koht rahva tuleviku kujundamisel. Aga usk ja müüdid ei tohiks olla ainsad või peamised motivaatorid.

Lisaks tuleb ehk möönda, et oleme sihiseades mõneti ebajärjekindlad. Näiteks: ühelt poolt soovitakse iga hinna eest asendada omakeelne vaimueliit võõrkeelse vaimueliidiga. Mis muud on meie oma ülikooli võõrkeelseks ja paljurahvuseliseks massikooliks muutmise sisu? Selle asemel et arendada eesti teaduskeelt, pakkuda siin individuaalset omakeelset haridust kombineerituna õppe- ja teadustööga välismaal, püütakse siinsamas etendada suurriikide massikoole. Mida me siis õigupoolest soovime, kas eesti kultuuri säilimist või eestlaste geeni (on see üldse olemas?) säilimist? Milleks see teine, kui samal ajal loovutame oma kultuuri?

See, et on võimalik elada vabalt, muu hulgas soovi ja võimaluste korral mujal tööd leida, õppimas ja reisimas käia, kellelgi ka päriselt ära minna, oligi ju üks meie vabaduspüüete ergutajaist. Niisiis tuleb leppida sellega, et piirid on lahti. Kindel paigalejääja oleks inimene, kes ei suuda õppida selgeks võõrkeeli ja keerukat ametit. Vaevalt õhkab lapsevanem: «Oh sa mu väike, kui tore, et sinust kasvab miinimumpalga eest rasket tööd tegev inimene.» Ikka loodetakse, et lapsel läheb elus paremini. See tahtmine ei ole ebaeetiline.

Eesti keele ja kultuuri säilitamiseks ongi tarvis hoolitseda selle eest, et igast inimesest Eestis kujuneks tema enda parim versioon. Nii tark, nii terve, nii pikaealine, nii rõõmus ja nii kasulik ligimesele, ühiskonnale ja riigile kui vähegi võimalik.

Kas aga oleme valmis endast vanemaid (ühel hetkel ka nooremaid, nn võitjate põlvkonnale kuklasse hingavaid kodanikke) võrdväärsena tunnustama või püüame neid liiga vanaks või liiga nooreks tembeldades ukse taha jätta?

Vana ja noore, vana ja uue vastandamine on teadagi malakas ühiskonnasiseses võimuvõitluses. Kas eesti rahvuse, keele ja kultuuri kandjate põlglik kihitamine noorteks ja vanadeks, vaesteks ja rikasteks, praegusteks ja endisteks, koguni  «penskariteks» ja neid  «ülal pidavateks» tootlikeks inimühikuteks teenib ikka pikemas ettevaates meie ühiskonna huvi? Või tuleks pigem püüelda selle poole, et otsime rohkem ühist kui erinevat?  

Vanadus on huvitav uurimisteema. Nii arstiteaduses, kunstis kui riigiteadustes.  

Kunstnik Fideelia-Signe Roots ütleb oma südametunnistusele koputava, rõõmsa ja omapärase dokumentaal­filmi «Harilik pensionär» saateks: «Meil on alateadvusse tekkinud müüt pensionärist kui kibestunud, haiglase ja hoolitsemata välimusega inimesest, kes trügib ühistranspordis, jälgib ainult oma lähiümbrust ja kaebab naabri iga pisiasja pärast kohtusse. /---/» Filmi lõpuks avastatakse, et pensionäridel on lahe huumorimeel ja nad teavad täpselt, mis on moes.

Just nõnda ongi. Meil pole vähimatki õigust ega ka põhjust vanemaisse ja vanavanemaisse, nagu ka lastesse-noortesse või keskealistesse üleolevalt suhtuda. Vähe sellest, et see ei oleks kena, see pole ka pragmaatiline.

Põlvkonnavahetus juhtimises

Uus aeg nõudvat uusi inimesi. Tipule käänduva rahvastikupüramiidi taustal on eriti koomilised loosungid, mis kutsuvad vahetama põlvkonda poliitikas. Selles on tunda reibast revolutsiooniiha. Sest lähtepunktina loomulik on ju see, kui poliitikute seas, õpetajaskonnas, ametnike hulgas on kõik täisealiste töövõimeliste eagrupid enam-vähem võrdeliselt esindatud.

Taasiseseisvumisel oli loomulik, et kiiresti tuli täita palju ametiposte nõukaajale vastanduvate inimestega. See andis noortele konkurentsieelise, ja hästi läks. Kas poleks aga nüüd tarvis taastada loomulik läbilõige vanuselistest jt ühiskonnakihtidest riigivalitsemises ja muudes eluvaldkondades ka? See looks tarviliku sidususe põlvkondade vahel.

Muide, väide, nagu oleksid nn uued  ehk siis pärast okupatsiooni lõppu tööle asunud inimesed tunduvalt etemad vanemaist, ei pruugi tõele vastata. Pigem on häid ametnikke ja poliitikuid 70ndate, 80ndate ja 90ndate põlvkonnas sama palju (või sama vähe), kui oli meie vanemate ja vanavanemate põlvkonnas. Osa noortest on  ju halvas mõttes tšinovnikud. Arutu haridus- ja majandusbürokraatia, õhumüüjate töökohad arendus- jms osakondades, nõukoguliku tulemusjuhtimise ja  «kui minuga räägid, ole vait!»-olustiku ongi ju tekitanud peamiselt needsamad noored. Seesama põlvkond külvab ka umbusaldust töötegija vastu ja üritab kogu otsustamist tsentraliseerida. Ometi ei ole komparteis oldud ega totalitaarses režiimis elatud. Ja veel: noor, kes satub küünilise vanapoliitiku õpipoisiks, kujuneb tõenäoliselt eriti kiiresti häbituks lurjuseks. Või vähemalt libekeelseks pugejaks.

Tihtipeale võrreldakse riiki masina või inimesega. Kui pikk võib olla ühe riigi iga? Kas nüüd, mil Eesti riik on üles ehitatud ja ühiskonnale on pandud tardumuse diagnoos, oleme pikal allakäigunõlval? Või puhkasime veidi laugel pinnal jalgu ja nüüd tuleb võtta uus järsk tõus päris värskete võtetega? Tahaks loota seda teist. Tõsi, see nõuab rohkem klaari mõistust ja pealehakkamist ning vähem pidetut unistamist, kirumist ja hala.

Kas pole nõnda, et inimese, ühiskonna ega riigi vananemine ei ole iseenesest halb? Vanadus ei ole midagi sellist, mida saaks või tuleks üle elada. Keegi meist ei ela iseennast üle. Vähesed vist igatsevad noorust tagasi tema rahutuse ja kogemustevaesuse tõttu, kui midagi igatsetakse, siis ehk tunnet, et kõik on alles ees.

Loodetavasti on Eesti riigi tulipäine teine noorus läbi. Oleks ju parasjagu piinlik, kui ise üle 90, aga kombed ikka nagu poisikesel. Hea on elada riigis, mis pole noorusrahutu, järelemõtlematu ega ettenägemisvõimetu, vaid mis on mõistlik, tasakaalukas ja kaalutlev, ühesõnaga väärikas. Kui soovite, siis vana. 

Kommentaarid

10.12.2019 11.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto