Sisukord
Arvamus
Tänane leht
27.08.2016
Eesti Mälumäng Pretsedent: kohus «surnu» üle (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Dora saadeti Siberisse Tagakülg Eesti lühiuudised Sester nõuab Ossinovskilt haigekassa eelarve taskaalustamist Esikülg 27. august Linnahalli võivad ees oodata paremad päevad Praamide uus piletisüsteem kontrollib autonumbreid ise (1) Majandus Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Välismaa Päikese naabertähelt avastati lähim Maa tüüpi planeet (1) Kolumbiat pool sajandit piinanud verine konflikt on lõppemas Korraarmastaja Merkel (5) Merkeli autokolonn langes Prahas rünnaku ohvriks Arvamus Postimees 1931. aastal: kaotud palit! Palutakse tuua kõrtsi. Raul Rebane: seisukoht Eesti taasiseseisvumise ja 20. augusti tähenduse asjus (9) Juhtkiri: kuidas teha õnnelikku riiki (1) Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Rossi ränk põrumine (2) Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Põhjamaise näoga baltlane Pehme lemmik taas pildil (2) Päeva karikatuur: tasuta kilekott metsas Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Cätriin Vuks: kilekott või kohuke (5) Kultuur Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Sport Halliku kümme kolmest, kuid vanad mured jäid Meeskonna sümboli vaikne taandumine (1) Kihlveokurat tegutseb taas, süüdlased veel teadmata Andrei Ojamets tagasi Tartus, Järvamaa jahib Laimons Raudseppa AK Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Ants Laaneots: võõrväed Eestis 1990–1994 – aeg, kui meile pakuti siiajäämise eest lennukeid (7) Peeter Langovits: hüvasti, Lenin! Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Valitsus otsib Pokemone Teeme rahval tuju paremaks Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Arter Suured väikesed rõõmud Kuidas mõjuvad helid Sama diip nagu small-talk Autolugu: Ford Edge. Suur vaikus Rain Rosimannus – tavaline Pokémon (7) Sõiduproov: Hyundai Santa Fe Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused (1) Linna saabus tivoli! Jalgrattal Tallinnast Tartusse – ja veel väikese ringiga Kurgid kahe tunniga Mediteerida võib ka tantsides Eheda Itaalia jäätise pesa Tallinnas Lauri Leesi: suhelge rohkem noorte ja koertega Lendavad hobused Veini, kreemi ja piisake punki Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kuidas teha õnnelikku riiki

2 min lugemist

«Ma tahan, et inimesed siin riigis tunneksid end õnnelikuna,» ütles David Cameron 2010. aastal, kui tema ametiaeg Ühendkuningriigi peaministrina algas. Plaan oli suur: Cameron leidis, et valitsus saab mängida suurt rolli selles, kui hästi riigi kodanikud end tunnevad, ja anda kaaluka panuse sellesse, et inimestel oleks hea elada. Cameron leidis toona, et sisemajanduse kogutoodangust riigi edukuse hindamiseks ei piisa, vaid mõõta tuleks ka teisi komponente, mis koos annaksid teavet inimeste üldise heaolu kohta, ja püüda parandada just neid, mis inimese õnnetunnet mõjutavad.

Toona leidsid Ühendkuningriigi suuremad väljaanded, et peaministri selline soov on üsna erandlik, ambitsioonikas ja teeb ta oponentidele kergesti rünnatavaks. Õnn ei olevat midagi, mida saaks objektiivselt hinnata, ja on kaheldav, kas see ülepea riigi asi on.

Tõepoolest, mida tähendab õnn? Kuidas õnnelikkust mõõta? Jõukuse alusel? Turvalisuse alusel? Teenuste kättesaadavuse alusel? Lähisuhete alusel?

Nüüdseks on õnnelikkuse uurimisest saanud oluline komponent riigi edukuse hindamisel, sellega tegelevad sotsioloogid, politoloogid, psühholoogid, neuroteadlased ja mitme teise distsipliini teadlased. 2012. aastast alates koostab ÜRO maailma riikide õnneraportit, kus on peale SKT arvesse võetud  ka ühiskondlikke tegureid ja tervisenäitajaid, sotsiaalsete tugede olemasolu, vabadust teha oma elu puudutavaid otsuseid, usalduse taset jne. Selle tulemused annavad aimu sellest, mis inimesi õnnelikuks teeb ja kuidas riigid inimeste õnnelikkuse järgi jaotuvad.

Tänases arvamus- ja kultuurilisas AK räägib Taani õnneuurija Meik Wiking oma tähelepanekutest riikide õnnelikkuse mõõtmisel. Majandusel on selle puhul oluline roll, eriti just riigisisesel majanduslikul ebavõrdsusel, mille vähendamiseks saab riik palju ära teha. Kui parandada kõige vaesemate inimeste heaolu, siis suurendab see kogu rahvastiku õnnetunnet. Kui ka kõige vaesemale inimesele riigis on tehtud võimalikuks elementaarsete eluvajaduste rahuldamine, võidavad sellest ka kõige rikkamad.

Kuid nende tegurite kõrval, mida saab mõjutada riik, tõi taanlasest õnneuurija esile ka teised, väga isiklikud, näiteks inimsuhted. Ilmselt on neid väiksemaid ja varjatumaid tegureid teisigi.

Taani hoiab õnnelikkuse edetabelis kõrget kohta. Pärast järjekordse ÜRO õnneraporti ilmumist seostati välisajakirjanduses sealset õnnetaset taanikeelse terminiga «hygge», millele täpset tõlkevastet on raske anda, kuid mis kaudselt eesti keelde panduna tähendab hubasust või heaolu. Seda kirjeldab tassitäis kakaod jahedal õhtul, õhtusöök lähedastega pärast pikka päeva, hea raamat enne uinumist, pühapäevane piknik sõpradega. Kirjanik Patrick Kingsley kirjeldas «hygge’i» kujutluspildina sõpradest külmal talveõhtul, kes on end kamina ette sooja pleedi sisse keeranud ja vaikselt juttu ajavad. Kas «hygge» üksi on õnnelikkuseks piisav? Ilmselt mitte. Kas see aitab sellele kaasa? Ilmselt küll.

Seotud lood
    26.08.2016 29.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto