Sisukord
Arvamus
Postimees
14.12.2019
Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele (36) Eesti Medõde nuhkis sõbranna mahitusel võõra inimese terviseinfo järele (15) 88-aastane Arved: üksinda käies tundub tee pikk Kelm pani inimeste suguiha enda kasuks tööle (13) Sisekaitse reserv läheb varem arvatust kulukamaks (23) Holm: tähtis on ravimite kättesaadavus, mitte apteekide arv (10) Jaaganti poliitikaradar. Rohud peale (2) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (10) Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (11) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Majandus Kašmiirkuues hundi luksusimpeerium Tallinna Sadam tahab Läti transiidisegadusest võita (2) Tarbijal säilib võimalus tankida biolisandivaba kütust (10) SEB nuias pensioneid soodsama laenu vastu (1) Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) Välismaa Johnsoni risk tõi valimistel võimsa võidu (15) Ratas ei süüdista pidurit tõmmanud Poolat (14) Tokyo suur moeteater Uue põlvkonna Raudne Leedi Postimees Brüsselis: rohelepe eeldab Ida-Euroopalt usaldust lääne vastu Britid otsustasid riigi Brexiti-kursi Venemaa ja Saksamaa tüli mõrva pärast kogub tuure Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis (3) Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (18) Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi Arvamus Sportlane, kel on küsimusi Võidukas Boris Mõjuga oligarhi langemine (2) Uue ajastu peaminister (2) Juhtkiri: britid on lõpuks otsustanud (10) Karl-Eduard Salumäe: vallavolikogulane, anna endale aru! (2) Mart Raudsaar: kepp ja porgand (2) Peeter Koppel: võlapidu tüürib loogilise lõppmängu poole (54) Juhtkiri: roheline kurss, aga lääne rahaga (8) VÄITLUS ⟩ Yana Toom vs Marina Kaljurand (12) Herman Kelomees: Lüganuse vürstiriik (25) Meie Eesti Andres Põllu: Paides hõrenevad linnapuude read Madis Vasser: õiglane üleminek – kuhu ja kellele? Aleksei Lotman: kliimapoliitika ja õhusaaste (10) Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (3) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Kultuur Tänavuse aasta lugemiselamused Raamist väljas. 120 000 dollarit maksnud banaan hullutab kunstiavalikkust (1) Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus (1) Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Sport NBA võlu ja valu: kaitsemänguta tugevaim korvpalliliiga Taavi Libe kolumn: aasta sportlase sõna kaalugu sama palju kui tulemus (3) Eesti juurtega jalgpalluri pöörane tee Soome koondisse Toyota täiendas veelgi ridu, Citroen ja Škoda ikkagi päriselt ei lahku Martin Paasoja: vaimselt on raske pingil istuda Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima Pelletite põletamine kõrvetab näpud (9) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (6) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Jaak Prozes: soome-ugri rahvaste vandenõu(d) EKI keelekool: beebid patta ja pannile Lauri Vahtre: tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab (13) Tallinn 800 – kivist külalised väikses puidust Tallinnas Pool sajandit väldanud sööst muusikaliste ideaalide poole Blondi popamatsooni lahkumine Ronkinimeste autor: ma ei ole ju ornitoloog Mine võta kinni seda vene värki... Mateeria mandumise vaimsed eeltingimused Mesikäpp. Mimmu Blogi Mesikäpp. Kuidas lastele päkapikkudest rääkida? Arter Imede aeg pimedas Eestis: kus asuvad kõige põnevamad valguskaunistused? Mihkel Raud: vanemate lahkuminek on üks hirmsamaid asju, mis lastega juhtuda võib Kes on õige monumendimees? (1) Automaailma tippmudelite klaasid valmivad Elvas Kuidas Raadi lennurajalt saadud hoog lennutas maailma tippu Türkmenistanis õnne otsimas: võib-olla peitub see tohututes korterites? Pühad pokaalis: Riesling, porter, mull Tokyo suur moeteater Suhtedraamadega tšellist Silvia Ilves: tahan olla naine ja hull! (2) Uue põlvkonna Raudne Leedi Silvia Ilves Arteris: mul on kalduvus kõike liiga kirglikult võtta Maa Elu Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Kuusega on isegi pohmelust ravitud Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Nädala mõte: ise tehtud jõulud Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Tartu Album annab ülevaate ülikooli kunstivarade koorekihist Joel ja Kristjan Luhamets: inimestele peab pigem õpetama seda, mida mitte uskuda Ihaste põleng ajendas tuleohutuskampaania Mihkel Lees ja Riho Raave: linn soovib Raatuse koolis töörahu (1) Lux Express sulgeb veebruarist Kuressaare liini Tartus ootab üle poolesaja asenduskodulapse hooldusperre kolimist, aga neid peresid pole (3) Ain Ostra: koosolekust, mida päriselt polnud (1) Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (5) Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? (1) Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Enn Vetemaa: noortele võib kuuluda tulevik, kuid olevik kuulub vanadele!

12 min lugemist
Enn Vetemaa. FOTO: Peeter Langovits

Kirjanik Enn Vetemaa nendib, et teatud vanusepiiri ületanul on teatud eelised: näiteks ei pea ta enam osalema metsikus võitluses mingi olemuselt vaieldava edetabelikoha pärast.

Tellijale

Kõigepealt üks trööstiv fakt: pea iga asjaga siin päikese all on keegi ikka kimpu jäänud, kuid kogu inimajaloo vältel pole olnud sedavõrd äput persooni, kes poleks toime saanud nii lihtsate asjadega nagu vananemise üleelamine ja selle finaaliks kujuneva oma jalgade maisest tolmust puhtaks pühkimine. Mitte keegi! Metuusalagi mitte. Julgustagu see teadmine meid kõiki!

Mul on vananemise üleelamise metoodika osas aga ka teine soovitus.

Tean, et pole hea toon tuua näidet omaenda loomingust, kuid vabandab ehk see, et ta on veel trükikojas. Akadeemik Naanile esitatakse romaanis  «Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus» küsimus, kuis arukalt läbi teha noorus – teatavasti too kõige kirjum ja vigaderohkem eluperiood. Vastust ihkab teada Naani tegutsemisaldis sõbratar – sõbratare tal ikka jätkus –, ja ta saabki akadeemikult vastuse: pole vaja mitte kui midagi teha. Kõik tuleb iseenesest ja omal ajal... Nii ka vanaduspõlv.

Ja eks vanaduse üleelamises võime kõik kindlad olla: ta saab üle elat’, kui muud ei tehtagi, kui ollakse n-ö ooteasendis. Eks sama lugu ole suremisegagi.

Kas see, ikkagi kustumisprotsess, võib siis tõesti ka lõbu pakkuda? Vananemine vaenab ju meie füüsist kohe ilmtingimata. Mis puutub füüsise teatud mandumisse, siis on see ilmselge, aga ega vaimnegi tegevus ülesmäge lähe; kuigi siin võivad abistada kogemused.

Ja – aga harva küll – on üksikuid õnnesärgis sündinuid, kes ka vananedes oma valitud alal tõusu jätkavad: Tiziani, itaalia maalikunstniku loominguparemik pärineb koguni tema kaheksakümnendaist eluaastaist. Enne seda loometöö katkestanuna oleks ta üks paljudest, kes noile, kes pole just itaalia kunsti eksperdid, küllap tundmatuks jäänudki. (Pidagem veel silmas ka tema aja inimeste keskmist vanust, mis vaevalt palju üle viiekümne võis küündida!)

Aga pole nii kaugele vaja minnagi! Millise innukusega maalib üheksakümne viie või kuuene Evad Okas. Ja eriti just nimelt akte. (Vast ehk ongi aktide loomiseks parim aeg – veri ei löö pähe nagu noorukile...)

Just see on psüühiliselt oluline, et teatud vanusepiiri ületanu ei pea enam osalema metsikus võitluses mingi olemuselt vaieldava edetabelikoha pärast. Teatakse, et mingi oma võimetele vastav positsioon on vähemalt eakaaslaste seas enam-vähem kindel. Kui vähegi vedanud on.

Üht peab vananeja ilmtingimata aga silmas pidama: teatud vanuse ületanul olgu mõistust aru saada, et üldsuse tähelepanu keskpunktis ei püsita siiski raugaeani, kus uued tegijad juba ees. Aga kuis teisiti inimkond muidu arenekski?

Meenutaks seda, mida Dumas seeniorile lausus temale põline kirjastaja: «Kallis sõber, te ei pea arvama, et kirjutate praegu halvemini kui varemalt. Minu arvates olete te märksa küpsem ja vormikindlam – te ei lahmi enam nooruki kombel. Aga kujutage ette – teid kiitmast ollakse ju lõpuks kord ometigi väsinud.»

Ma tõin seni näiteid nn loomeinimeste seast. Kuid oleks rumal ja ebaõiglane pidada mõneti maisemaid tegevusi – millegi kallal nokitsemist, olemasoleva täiustamist, kohati leiutamistki – vähem tähtsaks. Kas arvab mõni, et pühendumine lille- või juurviljaaiale, puuviljakasvatusele või kodu korrastamisele-kaunistamisele on vääritumad tegevusalad kui näiteks kirjutada sonette?

Üks mu ammune tuttav ehitusinsener ootas, jah, just nimelt ootas, oma penisoniaega lausa tuliselt. (Siis tuli kätte see nooremas eas kui praegu.) Ta ootas seda vabahärra-põlve selleks, et võiks pühenduda putukateadusele – täpsustatult, teatud tagasihoidlikule ööliblikaliigile – sellised ülimalt silmapaistmatud hallid, meie augustiöil tihti kohatavad, akendele laskuvad Geometridae’d. Ei saanud hommikuti töölemineja ju öid veeta valgustatud valge lina man, kuhu neil õhurändureil seletamatu kihk maanduda.

Armastatud hobi on teinud vanapoolsest mehest noore entusiasti. Ta teeb tempe, mida paljud häbeneksid. Saanud pelglikkusest ja valehäbist lõpulikult üle, kihutas too seitsmekümne viiele lähenev mees külarahva silma all mööda metsi ja maanteidki, maruliselt keerutades liblikavõrku. Oo jah! Küla naerab! See värk poisikesele paslik temp ju... Kuid vaevalt teati mehe rahvusvahelisest renomeest. Pealegi – kas don Quijote laskis end häirida masside irvitamisest?! Jah, me pole enam vanemana enam nii häbelikud kui siis, kui sitikate asemel neide sai jahitud.

Too sõber on hiljaaegu jõudnud elutee lõpetada, ent kui keegi talt enne minekut küsinuks, milline oli parim osa ta eluteest, ta vastanuks kindla peale, et alates kuuekümnendast eluaastast. Tema alustas oma tõelist hingelähedast uurimistööd – seda kõrgel profitasemel – just rutiinsest igapäevatööst vabana. Jah, vanaduspäevad tõid tollele veendunud vanapoisile, kes naissoole eelistas sitikaid, tema õnnepäevad.

Märkan, et olen jõudnud pajatada, ja vast ülearu paljugi, lilledest ja kuuejalgseist, seni paraku täpsustamata sõna  «vanadus»... See pole korrektne. Pealegi ei ole ju tegu lihtsa kategooria, vaid relatiivse mõistega, mis on otsesõltuvuses hinnangulangetaja enda vanusega. Mõni näide.

Istusin hiljaaegu juhuslikult sama kohvikulaua taga neidudega nii umbes kaheksandast klassist; too tüdrukute kambake põrnitses ja sisises just kohviku akna lähedal asuva kaheinimeselaua suunas, ja mu kõrvu kostis hukkamõistev: «Ikka sama eidekrõhva hoiab meie lauda kinni!» Krõhvat, keda minu laua plikad mürgiselt jõllitasid, ei märganud mina mitte, küll õilmitses seal silmatorkavalt veetlev umbes 22-aastane neid... Tõsi, minu lauakaaslasist oli too kaunitar 50 protsendi võrra kauem maakamarat tallanud küll...

Camus väidab  «Katkus», et surma mõiste hakkab jõudma mehe teadvusse umbes 35. eluaastal. Teie ees kõneleja jõudis aga juba siis, kui mul oli õlul aastaid hoopiski mitte 35, vaid vast tosinajagu, anda endale tõotuse, et elanud maakeral täpselt 39 aastat pluss 11 kuud ning 30 päeva, korraldab ta tuttavale lustaka õhtu, mil šampus voolab ojadena... Kuid siis, kui kell lööb kaheteistkümnendat tundi, ilmub ta naeratades uksele, käes  «parabellum», ja üks kuul tabab just nimelt tema meelekohta...

Minu silmis polnud elul pärast 40nda kättejõudmist enam mõtet. Üks suur allakäik. Praegu loen tagasivaatavalt nelja- ja ka viiekümnendaid aastaid kõige kõrgeväärtuslikumaks lõiguks inimese eluteest.

Noh, üks mis kindel, pea saabuval 75. eluaasta täitumisel ei saa ma end  juba ammu-ammu nooreks pidada. Mulle on aga õnneks east olulisem see, et seni olen (enda arust muidugi!) kirjatööga veel toime tulnud.

Muidugi pole ma enam kirjanduselu keskmes nagu 60ndail, aga vananemise ja sellega kaasneva rahu kohta on Whitmanil võrdluspilt mäele jõudnust ja sealt all laiuvaile lagendikele vaatavast mehest, kes imetleb, kui kaunid on eesootavad, uduhämusse neelduvad kaugused, mis kord neelavad temagi... See on mulle hingelähedane. See ei peleta mind.

Et aastate koorma kasv aitab peale muu noores eas kõrvale jäänud tegevuste esiletõusu, sellest oli juba küllalt juttu. Kuid mitte tähtsamaist aspektist vaadatuna. Tähtsama paiga võivad ja peavad saama nüüd meie järglased, mõnedel ju lapselaste lapsigi! Just lapselaste tarvis on nüüd rohkem aega, kui omaenda võsudele pruukis ollagi.

Minul igatahes jäid nood nagu tagaplaanile – põhjuseks mitte niivõrd äge töötamine, kuivõrd just boheemlaslik elulust, joobumine esimestest edusammudest. Kolm järjestikust vabariigi preemiat näidendite eest. Üleliiduline esikoht lühiromaani eest. Tõlked 22 keelde.

Kõik see viis lood niikaugele, et kui mu pojalt, praeguselt bioloogiadoktorilt, tema kolmandal eluaastal küsiti, mida huvitavat ta loomaaias nägi, siis Markus emale kuulutaski, et nägi seal ... oma isa! Ei tasu mul pärast seda endast rääkida kui hoolitsevast, aina pojaga tegelevast papast.

Kui me kurameerimise ajal leidsime aega oma praegustele kaasadele, siis vajusid need peagi tagasihoidlikumale positsioonile. Ei tea isegi, kuidas see juhtus. Aga nüüd mõistan ma küll, et kahekesi koos on ju toredam vananeda kui üksiku poissmeherondina päevi ritta lükkida. Kahekesi koos suudame paremini näha vananemist ja surma elule absoluutselt vajaliku eeltingimustena, lausa selle osana.

Kuid praegu märkan ma, et olen mööda läinud siiski küllaltki olulisest. Ma pole üritanudki vastata küsimusele, milleks meile on antud vanadusega kaasnev suhteline puhkus. Ja kas pole armas ka niisamati mõnusasti losakil olla,  «vaadeldes rändavaid pilvi...»

Puhakem ometi, inimeselapsed!

Mis muutused meid vananedes veel võivad tabada? Vargamäe Andrese laual tõusis piibel tähtsamale kohale. Vananevad naised leiavad tihedamini tee surnuaeda ja kirikusse. Mida muud sellest järeldada, kui et tahetakse enne siit ilmast lahkumist jõuda selgusele ka omaenda elu mõttes. Ja nendele, kel eeldusi filosoofiliseks mediteerimiseks, on nüüd just sobiv aeg.

Ei pruugi sellesuunalised muutused juhtuda kõigiga – mõni mees konutab õllepoe juures edasi –, kuid üldjuhul siiski muutub meis miski. Mõeldamatu on kõigil jõuda Uku Masingu, Toomas Pauli või Jaan Kaplinski tasemeni, kuid seljataha jääva elu mõttekus, aga tihti koguni ka Looja-demiurgi võimalik eksistents tõusevad paljude puhul siiski päevakorrale.

Suure osa selle nägemiseks, mida n-ö tee kõrval polnud edasikihutamise tuhinas aega märgata, olen teinud palju sõnu. Aga kas pole mu monoloogist võidud välja lugeda, et saadaksin vanurid kõik liblikaid püüdma ja lilli korjama, sealjuures mõeldes paralleelsirgete lõikumisest lõpmatuses. Seda ma ei kavatse.

Peaksime ka nüüd suutma olla ühiskondlikult aktiivsed; meie arvukus ja eks kogemusedki kätkevad endas suurt jõudu, kui vaid arukalt ja ühel meelel sihte seatakse. Samas märkan ma oma rõõmuks ka ühiskonna veidi paremat suhtumist eakatesse, kui oli see näiteks 90ndate  algul, mil pintsaklipslased end elu peremeestena tundsid ja kõik eelkäijad kui kommunistide kaasajooksikud tulusaks pidasid maha kanda.

Olukord on nüüd parem – eks ole selleks kaasa aidanud Jaan Krossi, Lennart Mere, Ain Kaalepi, Evald Okase, Endel Lippmaa, Hans Trassi ja paljude kõrges eas olijate või olnute eeskuju. Meil polegi praegu nagu nendele alati väärikat vahetust välja pakkudagi. Palju tegid meie iseseisvuse eest ära just Endel Lippmaa ja Marju Lauristin. Kurb oleks, kui enamik meist pühenduks vaid hobidele ega ütleks sõna sekka seal, kus seda vaja.

Mis tuleb esimesena meelde? Hoolde- ja vanadekodud. On selge, et kõigile ei saa pakkuda parimat – on ju hotellideski sviidid. Võrdsus ei saa kahjuks täna veel olla peaeesmärk, küll saab seda olla õiglus! Kahtlen eelkõige just kehvema kategooria hooldekodude tarifitseerituses.

Olen käinud ka ise ühes sellises hädaorus. Toas oli kuus vanainimest. Teadagi, millised aroomid! Seal tuli enimalt vast viis ruutmeetrit pinda indiviidile. Ja ei toidetud neid ööbikukeeltega. Vanainime sööb ju nagunii nirult. Lepib eestlase põlise sousti-kartuli ja räimega. Natuke supilurri ka.

Nii ei märganudki ma, et kellelegi oleks vägisi virsikuid või avokaadosid suhu topitud. Aga ikkagi annavad raugakesed ülalpidamiseks pea kogu pensioni... Ma ei saa aru! Midagi ei klapi... Me teame, et kodus elavad pensionärid – eriti abielupaarid – tulevad üldjuhul toime üüri, toidu ja ravimitega, millest viimased ju hirmkallid. Olen aga koguni kuulnud – tüüpiline see vast pole, aga siiski – mõnede pensionäride väiteid, et nende elu on parem kui kunagi varemalt. Ja tõsi – eks mõni vanapaar käi korra aastas ka piiri taga.

Selge, et asukate pesu tahab pesemist, ent eks käi see ju tänapäeval hoopis teisiti kui aastate eest. Personali palgad – selge see. Aga pole hoopiski igas sellises urkas pidevalt tohtrit, rääkimata gerontoloogist või psühhiaatrist. Ka üks sotsiaaltöötaja tuleb vast tosina patsiendi peale. Kust tuleb see 5000 krooni (eurod pole mu veel käpas), mis nõutakse?

Minul pole naisega mitte viite meetrit, vaid 105. Lapsed ju ära lennanud. Sellest suht suurest korterist ei räägi ma – jumal hoidku! – kiitlemiseks, vaid tõestamaks, et meie Kirjanike Maja korteriühisuses Harju 1 üür, soojus ja prügivedu ei maksa suvel suurt üle tuhande, külmimal talvel aga vast kolme ja poole tuhande krooni ringis.

Ma ei mõika, kuis klapib see kokku hooldekodus nõutavate summadega, kusjuures seal reeglina vist ka mees ja naine tuba jagada ei saa, mis on lausa kuritegu. Ka siis, kui vabandusi leiame.

Mis sellest järeldub? Ju see, et pensionäride üks asjakohasemaid ülesandeid, ja kui vaja, siis koos kõrgemalseisvate, aga tingimata erapooletute organitega, oleks korraldada hoolsasti maksumuste järelkontrolli ja teha auditeid.

Ma tean, et olen vananemist ilustanud. Aga siiski eksisteerib teema, millest ma lihtsalt ei täi, ei tohi mööda minna. Ega ole saladus, milliseid valusid võidakse surma eel tunda. Isegi olen seda küllalt pealt pidanud nägema. Ja ma olen kindel, et varem või hiljem räägime elu kvaliteedi kõrval ka surma kvaliteedist...

Võib loota, et eutanaasia või sellest praegu populaarsema nn assisteeritud suitsiidi teema, mis paljudes maailmanurkades doktorite ühel nõul olemise korral siiski lubatud on, ka meie seadusteloojad kord käsile võtavad. Võib-olla julgeb mõni sirgeseljaline ja inimkannatustele kaasa tundev erakondki selle oma valimisprogrammi teeside hulka võtta. Kindla peale tõotab selline lähenemine inimkonnale hoopis kannatustevabama tuleviku.

Meie surma kerguse või raskuse määrab seni pime juhus. Aga kas ses osas inimene ise siis midagi kaasa rääkida ei tohi? Juba XVI sajandil võttis Francis Bacon kõne alla eutanaasia (kr eu – hea; thanatos – surm), ent kulus tervelt viis sajandit, enne kui halastussurmaga on jälle tegelema hakatud. Viimasel ajal küll rohkem assisteeritud suitsiidiga, sest kes arstidest ikka tahaks teha ligimesele surmasüsti.

Euroopa riikidest on halastussurma legaliseerinud Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Šveitsi parlament. Vaieldi üle tosina aasta. (Muide reageerisid meie oma vanurid seda teemat puudutanud artiklile Postimehes ootamatult aktiivselt ja positiivselt. Kes tahaks surra vähisurma, millest pole enam pääsu, või sclerosis multiplex’i?)

Võidakse, jah, oodata tõenäoliselt vastupidist suhtumist vabatahtlikku elust lahkumisse küll kirikuringkondadelt. Nende silmis, kõrgtasemel teoloogid muidugi välja arvat’, on ju surm patu palk! Ka mina olen veendunud kristlane, kuid minu kujutlusse ei mahu Demiurg, kes lunastamise asemel deklareerib, et  «piinle aga veel. Eks ükskord vaata...» Minu Jumal selline pole! Sellist suhtumist ootaks pigem Saatanalt.

Muidugi tooks eutanaasia lubamine uusi probleeme: kas pärimishimulised sugulased äkki suremas olevat, kuid ikka veel mitte küllalt kiiresti  «toimetulevat» vanurit tagant ei kihuta oma elu lõpetama...

Kuid kõigest saab üle. Oli ju kord aeg, mil deklareeriti, et autol polevat üldse tulevikku, sest rohkem kui 40-kilomeetrine tunnikiirus teeb inimese peast lolliks... Tõsi, autoõnnetusi juhtub pea iga päev, kuid me ei pöördu siiski iial hobuse ja vankri juurde tagasi.

Kas pole absurdne, et konnakesi – kõred vist – kaitseme neile kunstlikke veekogusid luues, et mõne haruldase taime pärast viiakse magistraal mitu kilomeetrit kõrvale. Loomulikult olen ma sellise suhtumise poolt. Maha antropotsentrism. Aga inimesel ei lubata sõnakestki lausuda temale endale kuuluva elu kohta!

Leian, et kui toimetulek vananemisega enam absoluutselt kõne alla ei tule, on inimesel endal, kes pole mingi kruvike riigi suures masinavärgis, õigus oma elu üle otsustada.

Lõpuks on mul aga õnneks auditooriumile, eriti selle eakamale osale, veel, otsekui vastukaaluks, ka midagi rõõmustavat kuulutada...

Eelmine ühiskondlik formatsioon deklareeris vägagi lootustandva ak­sioomina välja: «Tulevik kuulub noortele!» Oli ju nii?! Mida muud oskan ma sellest välja lugeda, kui et mul kui olevikus elaval pole karta miskit... Tulevik jääb ju alati millekski abstraktseks. Kas teda üldse ongi?

Tundkem siis oma positsioonist, mis kunagise kalli gerontokraatilise Nõukogude valitsuse poolt välja hõigatud sai, rõõmu ja kindlustunnet, armas rahvas! Olevik ju kuulub meile! Mis sa hing veel tahad?!

Kommentaarid

13.12.2019 14.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto