Sisukord
Arvamus
Postimees
31.08.2016
Eesti ERMi köök ei valmi tähtajaks (1) Kallas: valimiskogus võlun kõiki! (5) Omad saevad Rõivase tooli (16) Mälumäng Haigekassa nägi ette mustemat tulevikku Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Tagakülg Rõivas: tuleb ära oodata erakonna ühine otsus Valimissedeli pildistamine pole Toompeal hea toon Kallase SMS Rõivasele: põhimure oli, et Jõks ei pääseks Mis saab edasi? 31.08 Esikaas Majandus Ettevõtjad: teatud sektorite palgakasvu taga on maksuameti hea töö Euroopa Liit esitas Apple’ile hiigelnõude (3) Majanduse lühiuudised Pomerantsi eelnõu tõstab hüppeliselt maamaksu (15) Välismaa Rootsi ajakirjanik: meil käib kultuuridevaheline võitlus (3) Piltuudis: Itaalia tuletõrjujad riputavad Jeesuse kuju Välismaa lühiuudised Trump pälvib toetust üllatavast suunast Arvamus Vastukaja: vette visatud vara Tarmo Pikner: presidendi õpipoisid-tüdrukud riigikogus ei skoorinud ehk matemaatikatunnid riigikogus Lauri Hussar: Jüri Luik, palun, kas te oleksite valmis? (7) Juhtkiri: Rõivase flirt tagasiastumisega (8) Postimees 1995. aastal: politsei avastas narkopesa Ene-Margit Tiit: mida teha, et plastireostust vähendada? Olev Remsu: kui kingiks Lätile Ruhnu saare? (13) Päeva karikatuur Kultuur «Nobenäpp» ja mehisuse allakäik (1) Sport Spordi lühiuudised Taltsi aeg sai läbi, uus tõstejuht tahab aidata ka teiste alade sportlasi Põnevad valikud – kus sõidab Tänak tuleval hooajal? Medaliteni viib teadus, mitte kokkuhoid Uljas ja ülbe tõusev täht ajab vormelimaailma marru Rooney lõpetab pärast MMi koondisekarjääri Tarbija Isehakanud suuhügienistid seavad patsiendid ohtu Tartu Postimuuseum lahkub kesklinnast (1) Tartu saadab presidenti valima neli valijameest. Aga kelle? (1) Volikogu otsus sunnib lasteaeda kolima Ministeerium kasvas Tartus põlvpükstest välja Viie tuhande elaniku nõue viib haldusreformi seaduse kohtusse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ene-Margit Tiit: mida teha, et plastireostust vähendada?

2 min lugemist
Statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit. FOTO: Stanislav Moshkov

Kes on süüdi lindude hukkumises? Tuleb välja, et suurim süüdlane lindude plastikusurmas on pisike kilekott, mis on nii armetuke, et talle isegi ühtegi reklaami peale pole trükitud. Tema energiaekvivalent olevat 11 meetrit autosõitu. Ometi on nimelt sellele kotikesele (või täpsemalt küll seda kasutavale tarbijale) kavandatud karistuseks trahv või kõrge hind. 

Küllap on kõigile eestimaalastele omane roheline või vähemalt rohekas mõtlemine ja otseselt loodust kahjustada ei taha meist keegi. Aga siiski – eakamad perenaised mäletavad aega, kui Pravdasse pakitud heeringas oli pakendikultuuri sümbol, kui jahu ja suhkur puistati poes kokku keeratud pabertorbikusse, hakkliha ja kohupiim olid pakitud paberisse (mis loomulikult hakkas tilkuma) ja piim oli pooleliitristes klaaspudelites (mis kaalusid ligi pool kilo), nii et piima koju viimiseks tuli tassida ligi kaks korda raskemat kandamit, millest pool tuli pärast poodi tagasi viia. Toiduainete pakendikultuur on suuresti ka hügieeni küsimus ja võib arvata, et siit tulenebki mõningate nakkushaiguste vähenemine viimastel kümnenditel.

Kindlasti on otstarbekas kilekotte korduvalt kasutada. Päris igat asja pole ka mõtet kilekotti pista – mõni agaram müüjanna pakib isegi raamatu kilekotikese sisse, kui see juhuslikult toidupoest osta. Näib, et kilekottide lindude toidulauale jõudmise peamine põhjus on siiski prügimajandus. Ma ei usu, et perenaised, kes on kilekotikesega puuvilja ostnud, selle koti aknast välja viskavad. Hoopis tõenäosem on, et see jõuab prügikonteinerisse ja sealt prügimäele. Seega peaks võtmeks olema avatud prügilate likvideerimine ja prügi tõhusam sorteerimine.

Alternatiiviks kilekotile soovitatakse paberkotte, tekstiilkotte ja plastvõrkusid. Paberkott on ammune tarkus, minu mäletamist mööda olid mitmesuguses suuruses pruunikad paberkotid ja -kotikesed kasutusel juba sõjaeelses Eestis. Ka riidekotte on perenaised poes käimiseks alati kasutanud. Ja võrk – tõsi küll, tekstiilist, mitte plastist – oli nõukogude ajal igal perenaisel alati käekotis – äkki poes «antakse» midagi defitsiitset, siis peab olema võimalus see kuhugi panna. Kuna toiduained ei olnud korralikult pakendatud, polnudki hästi võimalik nende jaoks head kandekotti kasutada – see oleks kiiresti määrdunud.

Aga enne kui erinevate pakendivõimaluste vahel valikut teha, peaks kõigi, sh nimetatud pakendite elukaart põhjalikumalt uurima: Kui palju ressurssi kulub nende tootmisele, korrashoiule (tekstiilkotte peab kindlasti aeg-ajalt pesema) ja lõpuks ka likvideerimisele või uuskasutusse suunamisele. See info võiks tarbijatele kättesaadav olla ja see võiks olla ka aktivistide sõnum.  Lihtsalt soovitus – kasutage kilekoti asemel riidest või võrgust kotti – ei ole veenev.

Pakendi puhul on veel üks probleem – see on olulisel määral reklaamiga seotud ja vahel püütakse pakendi abil ostjas tekitada mulje, et kaup on parem või suurem, kui ta tegelikult on. Näide selle kohta on kommikarp, mille servadesse on jäetud tühja ruumi. Küllap on suur kommikarp uhkem kink ja seetõttu ka minevam kaup. Iseküsimus on sellest tulenev pakkematerjali raiskamine. 

Samal teemal: Cätriin Vuks «Kilekott või kohuke», 27.08

Seotud lood
30.08.2016 01.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto