Eesti pangandusturgu on viimastel aastatel iseloomustanud üsna stabiilne hoiuste ja laenude kasv. Ometi on selle stabiilsuse varjus toimunud huvitavaid nihkeid. Nordea ja DNB Panga kava ühendada Balti ärid uueks eraldi pangaks, mille peakontor asub Eestis, on neist kõige märkimisväärsem.
Euroopas paistab Eesti pangandussektor silma nii tugeva kapitaliseerituse kui ka kasumlikkusega. Kuid kasuminäitajad ja ka pankade viimaste aastate strateegilised otsused peegeldavad siiski tõsiasja, et Eesti pangandusturul ei vedele raha maas ning koore riisuvad kõige suuremad. Universaalpangana kasumlikult pangateenuste täieliku menüü pakkumine eeldab piisavalt suurt ärimahtu.
Eesti turu suurust arvestades on seda võimalik saavutada vaid vähestel pankadel. Seda väidet kinnitavad näiteks Danske Banki otsus loobuda suurema osa jaeklientide teenindamisest, Unicrediti lahkumine Eesti turult ning DNB loobumine oma esialgsest ambitsioonist ehitada Eestis iseseisvalt üles täisteenusega universaalpank.
See, et Swedbanki ja SEB kõrvale tekib üks uus suur pank, on hea uudis Eesti pangaklientidele, kes eeldatavasti võidavad tugevnevast konkurentsist. Kuigi DNB seni Eestis jaeklientidele teenuseid ei osutanud, on nad Leedus tugevad ka näiteks eluasemelaenude turul. Seega tasub kindlasti jälgida, mida uut kaks seni eraldi tegutsenud panka edaspidi koos pakuvad.
Eesti Pank on viidanud, et Eestis on konkurents ettevõtete panganduses tugevam kui eraisikute omas. Täpsemalt saab klientidele pakutavat vaadelda konkreetsemate teenuste või kliendigruppide lõikes. Suurematel ettevõtetel on kindlasti kõige paremad võimalused panna panku laenu pakkumisel omavahel konkureerima, lisaks on mitmel neist võimekus laenata raha rahvusvaheliselt turult. Kuigi üldjuhul on tüüpilised laenutooted ka väiksematele ettevõtetele kättesaadavad – sobiva tagatise ja juba toimiva äri tingimusel –, võivad just need tingimused sageli osutuda alustavatele ja väga kiiresti kasvavatele ettevõtetele takistuseks.
Ehkki nende projektid võivad olla paljutõotavad, ei pruugi need olla olemuselt sobilikud vähemalt täies ulatuses pangalaenuga finantseerimiseks. Sellistele ettevõtjatele on olemas üksikud alternatiivsed pangavälise rahastamise võimalused. Näiteks riski- ja erakapitalifondid on Eestis küll veel väikesed, aga laiendavad oma tegevust. Pankadele ebatüüpilisi projekte aitavad finantseerida ka ühisrahastusplatvormid, mis võimaldavad investoriks hakata igaühel.
Eraisikutele suunatud pangandusteenuste turg muutub terves maailmas praegu märkimisväärselt. Maksete tegemisel, väikelaenude ja ka näiteks investeerimisega seotud teenuste puhul pakuvad pankadele arvestatavat konkurentsi paljud ettevõtted, kes kasutavad ära uusi tehnoloogilisi lahendusi. See on kindlasti tervitatav, kuid ainult nii kaua, kuni nende teenusepakkujate peamine konkurentsieelis pankade ees ei seisne leebemas teenuste regulatsioonis ja järelevalves. Viimast võis tunnetada Eestis tarbimislaenude pakkumisel, kuid alates 2016. aastast on seegi valdkond allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele.
Eesti jaeklientidel on praegu üsna hea ligipääs väikelaenudele ja järelmaksule, mida pakuvad arvukad ettevõtted, sh üks eelmisel aastal tegevusloa saanud uus Eesti krediidiasutus. Makseteenuste turul lisavad värskendavat konkurentsi rahvusvahelise haardega mobiilseid rahaülekandeid pakkuvad makseasutused ja tasuta makseteenuseid pakkuvad väiksemad pangad. Värsked tuuled puhuvad viimasel ajal isegi varahalduse turul, kus seni on olnud ilmselt liiga vähe survet, et vähendada pensionifondide teenustasusid.