Sisukord
Arter
Tänane leht
10.09.2016
Eesti Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Alexei valiti amuuri leopardide esindusnäoks Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Meil on Kallas ja meil on Kaljurand* (5) Esinduslik näitus Tartus kinnitab head seeneaastat Kolm eestlast jõudsid maailma mõjukaimate teadlaste sekka Eesti lühiuudised Tartu restoranipidajad pöördusid ERMi vastu valitsusse (13) Ossinovski tahab tarbija elu kibedaks teha (3) Mälumäng Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus Reformierakonna toetust kahandas otsustamatus (12) Vaikusega löödud: ühe peatuse kaugusel Ground Zerost (2) Välismaa Prantsuse katalaane nörritab haldusreform Välismaa lühiuudised Euroopa viimane diktaator püsib veel kindlalt võimul (10) Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Kohalik vaade: Kataloonia probleem teeb mu väga kurvaks (2) Arvamus Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Juhtkiri: isegi Marina Kaljurand on poliitik – fuih… (2) Kahe näoga Jaanus (3) Päeva karikatuur Transponder, mida polnud (2) Pehrssoni poolik sild Sõnum kurtidele kõrvadele (2) Postimees 1931. aastal: saladuslik lennuk piiril Aivar Pau: kogu tõde idufirmadest (1) Jelena Skulskaja: tavalise aritmeetikaga veel geeniuseks ei saa Postimees tuleb ahjust. Kroonpressi sünd Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: Regilaulu ilmutamine Minevikupainajatest punutud kookon Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Aja auk. See on LA Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Sport Mäng, mille tähtsust on raske ülehinnata Serena Williamsi 186 nädalat said lõpu Vormel-1 sarja järgmine hooaeg võtab ilmet Pehrssoni poolik sild Põlva Serviti läheb kodusele euromängule vastu positiivselt AK Minevikupainajatest punutud kookon Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Omaetteolemist heas seltskonnas Aja auk. See on LA TUTTAV MÄGER Peeter Langovitsi tagasivaade: vabaduse laul Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Arter Aasta jooksutrennis ehk kuidas hoolimata ebaõnnest rajal püsida Muhus lendavad ringi inglid Kaks issit ja beebi ehk film, mida vaadata kerge vine all Vaadake, millega te jooksete! Aleksandr Vassiljev: peagi võidab moes moslemite mõju Sööme nii, nagu homset ei oleks? Traumadega tuleb leppida Lelulugu XXX: täiskasvanute mänguasjad lisavad magamistuppa vürtsi Neli õunaaednike retsepti neile, kes ei tea, mida teha õuntest Elu pimeduses Moelooja karusnahast: meie külmas kliimas on seda väga vaja Külmkapp läheb internetti Paneme hobi rakkesse! Kohtumisi koertega Kõhutäis nagu tsaaril Autoklassik. GMC Typhoon:Töörahva kangelane Kuristiku kohal jäävangis (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kohtumisi koertega

3 min lugemist
Jüri Kolk. FOTO: Sille Annuk

Päris pisikesena mängisin teinekord ühe ketikoeraga. Olud (loe: kett) ei olnud teda kurjaks muutnud. Sasisin turja, milleni parasjagu ulatusin, sügasin ja silitasin teda. Terri oli silmanähtavalt rahul. Ühel päeval võttis ta mu randme oma hammaste vahele ja vaatas armunud pilgul otsa. 

Tellijale Tellijale

Mäletan mõlemat – pilku ja lõugu. Ta ei teinud mulle sugugi haiget, see oli mõeldud õrnusavaldusena, aga hammaste ja randme võrdlus mõjus mulle rohkem kui soe pilk. Mõtlesin, et kui ta vajutaks, puruneksid mu haprad luud, veri ja pehmete kudede purunemine oleks kõrvaline, juhtuks muuseas. Ma ei saanudki seda pilti peast välja. Ma ei läinud enam tema juurde, eirasin ta kutseid. Suutlikkusest piisas, meelestatus ei lugenud.

Hiljem, teismelisena, möödusin teinekord majast, mille aias elas suur hundikoer (loe: lambakoer). Tema lõbutses niimoodi, et tegi ennast väikeseks, peitis ära, ja kui teeline oli otse teisel pool aeda, hüppas möirates aia peale. Inimesed ehmusid, koerale pakkus see vaheldust. See töötas alati, sest inimene ju unustab. Lõpuks otsustasin kasutada oma mälu. Sel hetkel, kui ta valmistus hüppeks-möirgeks, vaatasin tema poole. Koerast läks õhk välja, ta oli siiralt pettunud. Mina seevastu olin endaga väga rahul. Lõbutsesin mõnda aega teise pettumuse arvelt. Ühel päeval viskasin talle taas pealtnäha hooletu, sisimas võidurõõmsa pilgu, ja sain tüssata. Koer sügas ennast rahulikult ja nautis ilmselt minu pettumust, mis tulenes tema pettumuse puudumisest. Sellega meie kemplus ka lõppes. Koer võitis. Veendusin, et vaikimine kuld, rääkimine hõbe. Samas, et vaikimine mõjule pääseks, peab seda hulk aega valju häält tehes laadima. Pidevast vaikimisest ei suudeta tavaliselt midagi välja lugeda. Koer valis vaikimise, meie suhe lakkas olemast.

09.09.2016 12.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto