Sisukord
Arvamus
Postimees
10.09.2016
Eesti Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Alexei valiti amuuri leopardide esindusnäoks Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Meil on Kallas ja meil on Kaljurand* (5) Esinduslik näitus Tartus kinnitab head seeneaastat Kolm eestlast jõudsid maailma mõjukaimate teadlaste sekka Eesti lühiuudised Tartu restoranipidajad pöördusid ERMi vastu valitsusse (13) Ossinovski tahab tarbija elu kibedaks teha (3) Mälumäng Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus Reformierakonna toetust kahandas otsustamatus (12) Vaikusega löödud: ühe peatuse kaugusel Ground Zerost (2) Välismaa Prantsuse katalaane nörritab haldusreform Välismaa lühiuudised Euroopa viimane diktaator püsib veel kindlalt võimul (10) Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Kohalik vaade: Kataloonia probleem teeb mu väga kurvaks (2) Arvamus Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Juhtkiri: isegi Marina Kaljurand on poliitik – fuih… (2) Kahe näoga Jaanus (3) Päeva karikatuur Transponder, mida polnud (2) Pehrssoni poolik sild Sõnum kurtidele kõrvadele (2) Postimees 1931. aastal: saladuslik lennuk piiril Aivar Pau: kogu tõde idufirmadest (1) Jelena Skulskaja: tavalise aritmeetikaga veel geeniuseks ei saa Postimees tuleb ahjust. Kroonpressi sünd Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: Regilaulu ilmutamine Minevikupainajatest punutud kookon Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Aja auk. See on LA Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Sport Mäng, mille tähtsust on raske ülehinnata Serena Williamsi 186 nädalat said lõpu Vormel-1 sarja järgmine hooaeg võtab ilmet Pehrssoni poolik sild Põlva Serviti läheb kodusele euromängule vastu positiivselt AK Minevikupainajatest punutud kookon Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Omaetteolemist heas seltskonnas Aja auk. See on LA TUTTAV MÄGER Peeter Langovitsi tagasivaade: vabaduse laul Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Arter Aasta jooksutrennis ehk kuidas hoolimata ebaõnnest rajal püsida Muhus lendavad ringi inglid Kaks issit ja beebi ehk film, mida vaadata kerge vine all Vaadake, millega te jooksete! Aleksandr Vassiljev: peagi võidab moes moslemite mõju Sööme nii, nagu homset ei oleks? Traumadega tuleb leppida Lelulugu XXX: täiskasvanute mänguasjad lisavad magamistuppa vürtsi Neli õunaaednike retsepti neile, kes ei tea, mida teha õuntest Elu pimeduses Moelooja karusnahast: meie külmas kliimas on seda väga vaja Külmkapp läheb internetti Paneme hobi rakkesse! Kohtumisi koertega Kõhutäis nagu tsaaril Autoklassik. GMC Typhoon:Töörahva kangelane Kuristiku kohal jäävangis (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jelena Skulskaja: tavalise aritmeetikaga veel geeniuseks ei saa

4 min lugemist
Jelena Skulskaja FOTO: Tairo Lutter

Loomulikult, keegi ei saa keelata, kui inimene tahab kogu maailmale teada anda, et mahaarvamine talle sugugi ei meeldi, küll aga meeldib talle hullupööra liita. Võib isegi öelda, et jagamine on alati katastroofiliste tagajärgedega ja ainuke tee õitsenguni kulgeb läbi korrutamise.

Tellijale Tellijale

Aga ikkagi pesitsevad geeniused kõrgema matemaatika sfääris ja just seda võrdleb kogu inimkond muusikaga, just seal pannakse proovile ja katsutakse läbi hüpoteesid, mis võivad ehk kunagi muuta põhjalikult meie arusaama maailmast.

Hiljutisel presidendi vastuvõtul sain tuttavaks väljapaistva Vene kirjaniku Vladimir Voinovitšiga. Puhta kokkusattumuse tõttu olin otse enne meie kohtumist vaadanud juba teab kui mitmendat korda filmi «Karvamüts», mille aluseks on tema (koos Grigori Goriniga kirjutatud) komöödia «Keskmise karvapikkusega kodukass». Meeldetuletuseks: selles kõneldakse Nõukogude proosakirjanikust Fima Rahlinist, kellele kirjanike liidu erikaupade jagamisel pakutakse alandaval kombel karvamütsi tavalise kassi nahast, samal ajal kui silmapaistvad ja tuntud kirjamehed saavad põhjapõdra, ondatra, äärmisel juhul koopaorava või küüliku nahast mütsi. Fima on aga kogu elu kirjutanud «headest inimestest» kõigi sotsialistliku realismi reeglite järgi, tal on ilmunud palju raamatuid ja niisuguse ebaõiglusega ta leppida ei kavatse. Ta alustab võitlust väärika karvamütsi eest. Vaevalt on ta jõudnud kirjutada kirjanike liidule protestikirja, kui teda nimetatakse lääne raadiojaamades tuntud kirjanikuks. Tuntuks! Kas siis sellest ei unistagi kõik kirjanikud igal ajal? Tuntuks saamine aga arvab Fima Rahlini välja Nõukogude inimeste seast, temast saab dissident.

Millise teravmeelsuse, millise sarkasmi, millise tulisuse, millise kafkaliku lootusetusega küll pani Vladimir Voinovitš kirja selle unustamatu teose, tõestades muu hulgas, et kirjaniku poliitilised vaated pole suuremat väärt: kõik tahavad olla tuntud, kuulsad, ülistatud ning selle nimel on paljud, väga paljud valmis sooritama lihtsamaid aritmeetilisi tehteid.

Vladimir Voinovitš sõitis Eestisse, et tuua siin kuuldavale mõned banaalsused olukorra kohta Venemaal. Need banaalsused, need ühiskohad, kui sügavamõttelise ja hingestatud näoga ka neid kuuldavale ei tooks, muudavad kirjaniku tolaks, muudavad ta sellekssamaks Fima Rahliniks, kelle ta välja naeris. Poliitiliste deklaratsioonide lihtsakoelisus ja otsekohesus on alati halvem kui vargus, korralik kirjanik hoidub neist, andes oma allegooriliste, paraboolil lendlevate teostega palju suurema panuse poliitilistesse vastasseisudesse kui otsekoheste aritmeetiliste lajatustega.

Jah, vaid mõne päeva eest taotles Ukrainas poliitilist varjupaika venemaalane Roman Roslovtsev, kellest sai kohe «tuntud Venemaa kirjanik».

09.09.2016 12.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto