Sisukord
Päevakomm
Postimees
13.09.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Ministeerium selgitab: suhkrumaks on vaid üks võimalik abinõu Mida teame superministeeriumist? (4) Eesti lühiuudised Vingugaasiandur muutub gaasiseadmega kodudes kohustuslikuks Ilves rõhutas riigikogus parlamentarismi tähtsust Eestisse tuleb etnobotaanika keskus Koolivägivalla ohvrit sunniti isa tagant varastama Tartu tudengipäevad algasid pannkookidega Ligi sai välisministriks, tema asemel kerkis haridusministriks Lauri Põllumehed rajasid Toompeale piimapudelitest memoriaali Eesti lehmadele Kosmos seisab lähemal kui kunagi varem Horoskoop Riigiprokuratuur esitas regionaalhaigla juhtidele süüdistuse Male Ema ja poeg tegid õppesõitu 160 kilomeetrit tunnis Majandus Swedbank tuleb turule uute pensionifondidega Uus juht soovib börsile elu sisse puhuda Välismaa Putin valib segasteks aegadeks uut eliiti Mure tuleviku pärast toob ELi liidrid Bratislavasse Välismaa lühiuudised PILTUUDIS: sajad tuhanded moslemid kogunesid hadži lõpurituaalile Unistused ja hirmud Euroopa armeest said uut hoogu Clintoni kopsuhaigus tekitab ärevust (1) Arvamus Taavi Minnik: Obama impotentne välispoliitikatsirkus (5) Anne Sulling: mis päästaks Eesti piimanduse? (17) Taavi Kotka: mis seis on Eestis internetiga? (1) Siim Kallas: kuidas rahastada omavalitsusi? (32) Mart Raudsaar: vajame robootika mõttekoda Päeva karikatuur: oravavahetus Juhtkiri: mis imevägi pensionifonde ergutas? Postimees 1934. aastal: Võrumaa mürkseen haruldaselt mürgine Kultuur Linnas eksinud põdra hõllandus Kõik on võimalik Risto Kübar võitis Hollandis teatripreemia Kultuuri lühiuudised Sport Spordi lühiuudised Kas endine suure kolmiku liige kukutab nende ülemvõimu? Tallinna maratoni rajameister välistab mõõtmisel tekkinud vea (1) Margus Hunt – uuestisünni järel elu parim Wawrinka jätkas finaalide ilusat seeriat Pimedate jalgpall ja teised paraolümpia põnevad alad Tallinn Tule- ja veetornid olid rahvale valla Eestisse tuleb etnobotaanika keskus Tartu Päästjad aitasid kunstniku alla Ema ja poeg tegid õppesõitu 160 kilomeetrit tunnis (3) Forseliuse kooli nädal algas tempokalt Raekoja taga algab täna suur raietöö Müür kaob ja Laia tänava otsa kerkib uus maja Trikipark läbib sel kuul põhjaliku uuenduskuuri Kirjastajast sündis kalliskivinaine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Obama impotentne välispoliitikatsirkus

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Edward Lucas hoiatas hiljuti, et ees seisavad ohtlikud kuus kuud (PM Online 31.08). Tõepoolest, Ameerika ühiskonna tähelepanu on lähikuudel presidendivalimistel, president Barack Obama, keda välispoliitika lihtsalt ei huvita, on aga põhimõtteliselt juba lavalt kadunud. Tema paarismängija John Kerry otsib endiselt just kui dialoogi Sergei Lavroviga Süüria konflikti asjus, kuid samas on ammu selge, et teda ei võeta Moskvas tõsiselt.

See aeg saab läbi siis, kui Ameerikas uus president lõpuks ära valitakse, ehk jätkub kuni 20. jaanuarini 2017, mis on Obama viimane tööpäev. Järelejäänud aja jooksul üritab hulk riike, sh Venemaa, endale kätte võita maksimaalselt tugevaid läbirääkimispositsioone uue presidendiadministratsiooniga.

Tõsiseltvõetavusega pole paremad lood ka Obamal endal – märtsis tema ajaloolisel visiidil Havannas ei vaevunud keegi Air Force One’ile isegi vastu tulema. Paljud tema välispoliitilised initsiatiivid on kaheksa Valges Majas oldud aasta jooksul lõppenud fiaskoga. Võtame kas või hiljutise suhtesoojendamise katse Iraaniga. Ühendriigid andsid Iraanile sadade miljonite eest abi, sanktsioonid võeti maha, kuid mis oli tulemus?

Iraan jätkab tuumaprogrammi ja kaugmaarakettide arendamist – omandades vajalikku tehnoloogiat senisest vähesema vaevaga – ning agressiivset poliitikat Lähis-Ida regioonis. Kuhugi pole kadunud ka Iraani äge lääne- ja Ameerika-vastane retoorika ning pealinna Teherani ehivad endiselt propagandaplakatid iraanlastest laipademäe otsas seisvatest ameeriklastest.

Kõige suurem segadus Obama kaheksast presidendiaastast jääbki maha Lähis-Idas. Kogu maailm võis veenduda selles, et Ühendriigid ei pruugi pidada oma sõna ning võib hüljata oma kauase liitlase, nagu 2011 juhtus Egiptusega, kus võimule tulid islamistid. Ka Süürias enam kui viis ja pool aastat pöörelnud verine hakklihamasin on osaliselt Obama administratsiooni selgrootu välispoliitika tagajärg.

Põhimõtteliselt oleks al-Assad võinud aastate eest rahvusvahelise kokkuleppe tulemusel võimult lahkuda, kui USA presidendiadministratsioonil oleks jätkunud otsustavust. Selle asemel tõmmati saba jalge vahele ja tehti end terve maailma ees naerualuseks. «Punastest joontest», mida, nagu hiljem selgus, ei eksisteerinud, ärme parem siinkohal räägi… Obama välispoliitika on seisnenud vabatahtlikus positsioonide mahajätmises maailma võtmeregioonides, mis on paljus süüdi praeguses valitsevas ebakindluses.

Obama ise jääb tänu vasakkursile, geiabielude temaatikale jm oma toetajate mällu ühe suurima Demokraatliku Partei ridadest tulnud presidendina. Välispoliitika on Ameerika ühiskonna jaoks muidugi mitmendajärguline teema, kuid ilmselt võtab lahkuv Obama oma parteikaaslaselt Jimmy Carterilt üle välispoliitiliselt nõrgima USA presidendi tiitli.

Seotud lood
12.09.2016 14.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto