L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1934. aastal: Paide meeste omapärane protsess

Postimees
Postimees 1934. aastal: Paide meeste omapärane protsess
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Paide ujula Pärnu jõe ääres koos hüppetorni ja paviljoniga 1930-ndatel.
Paide ujula Pärnu jõe ääres koos hüppetorni ja paviljoniga 1930-ndatel. Foto: Järvamaa muuseumi kogu

Paides on tekkinud omapärane protsess kahe jõeäärse krundiomaniku vahel jões asuva saarekese pärast. Ühelt poolt on protsessijaks kohalik leivatööstur ja veskiomanik Simson, teiselt poolt jälle saunapidaja Vau.

Protsess saarekese omandamisõiguse pärast on kestnud juba mõnda aastat ja lõppu ei näi sellele tulevatki. Saareke ise on kümmekond ruutsülda suur ning seal kasvab ainult jõerohtu, kus paras partidel paterdada.

Saareke oli kümmekond aastat tagasi täies ulatuses Simsoni krundi sees. Ajajooksul on saar kasvanud ning ulatub nüüd läbi Vau krundi veel kolmanda naabri krundi sisse. Alguses kasutas saart Simson üksi. Kui aga saar ulatus Vau krundile, hakkas ka viimane seda kasutama. See ei meeldinud sugugi Simsonile ja ta ehitas saarele aia ümber. Simson seletas, et saar kuulub temale olles tekkinud neemena tema krundi kohalt uhutud mullast, Vau aga seletas, et saare laienemine on sündinud allpool voolu toimetatud süvendamise ja vee alanemise tagajärjel. Selle põhjendusega lõhkus Vau aia ära. Siis aga tegi Simson uue ja tugevama aia, mille Vau lõhkus uuesti ning enda omaniku õiguste allakriipsutamiseks asetas saarele mõnikümmend kubu hagu. Sarnane «omavoli» ei meeldinud Simsonile enam põrmugi ning ta lasi haod politsei juuresolekul saarelt ära kanda. Kuna Vau neid omale krundile viia ei lasknud, siis kanti haod Simsoni õuele. Tekkis juba kriminaalprotsess, kus Vau süüdistas Simsoni omavolilises hagude kõrvaldamises, kuna Simson Vaud jällegi aia lõhkumises. See protsess ulatus ka kohtusse, kus pooled ära leppisid.

Kuna aga saare omaniku kohta polnud veel täit selgust, alustati tsiviilprotsess. See asi on olnud juba kohtus ees, kuid ikka jäänud pooleli. Kohapeal oodatakse huviga, millega kogu see jant lõppeb.

7.09.1934

Tagasi üles