Sisukord
Arvamus
Postimees
08.09.2016
Eesti Ossinovski: haiguspuhangu pärast haigekassa juhti vastutusele võtta on naeruväärne (12) Mälumäng Tõendid: õpetaja tapja tegi nädalaid «eeltööd» (15) Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Esikülg 8. september Allilm otsib uut ristiisa (2) Majandus Kauaoodatud hinnatõusust napib majanduskasvuks (1) Leedo piletisüsteem jääb Tallinna Sadama omale alla (2) Välismaa Rootsi käed jäävad Assange'ini jõudmiseks lühikeseks (1) Taliban soovib taastada kaotatud hiilgust Poolakad pärast Brexitit – kõik ikka vanaviisi Talibani eriüksus sõdib kahel rindel Arvamus Päeva karikatuur Jüri Ratas: Eesti vajab presidendi otsevalimisi (9) Juhtkiri: piimasõjas surma ei saa? (5) Urve Eslas: paranoia ja autoritaarsus (5) Postimees 1928. aastal: võitlus tulega Jaanus Rahumägi: järgmised kümme kuud on kõige ohtlikum aeg (15) Liisi Karindi ja Urmas Varblane: Hiina äri koju kätte Kultuur Teatrisse minnakse vaatama konkreetset lugu Teatri positsioon Eestis: esmapilgul liiga hea, et olla tõsi Teater peaks oleks lõbus ja pakkuma meelelahutust (1) Teatri positsioon on tugevam, kui julgesime arvata Sport Venemaale antud laskesuusatamise MMi korraldusõigus tekitab poleemikat Pohlak: peatreeneri saatus selgub juhatuse koosolekul Spordi lühiuudised Pehrssoni viimased hingetõmbed (6) Peep Pahv: läbi aegade tugevaim, kuid... sobimatu Varjust välja hüpanud noortekoondise duo naudib palgapäeva Tarbija Linnatoss seentele ei sobi Ossinovski: haiguspuhangu pärast haigekassa juhti vastutusele võtta on naeruväärne (12) Sügisene õunamahlategu võib algajal rahakoti tühjaks pressida (1) Tartu Heategevusest sirgunud tammed läksid ootamatult sae alla Ihaste inimesed tükkisid poodi juba enne avamist Maale ja graafikat täiendab vasest kondoomiõpetus Rongisõitjatel tuleb reisida ka bussiga Uus kohvik levitab Ülejõel saialõhna Valijameeste enamik selgub viimasel hetkel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1928. aastal: võitlus tulega

1 min lugemist
Suur tulekahju Niidu saeveskis 1926. aastal. FOTO: parnupostimees.ee

Statistilised andmed näitavad, et meil igal aastal hävineb tule läbi enam kui 200 miljoni sendi väärtuses mitmesugust vara. 

Kuigi need kahjud osalt kindlustusseltside poolt tasutakse ja kindlustajad jälle uusi varasid soetavad, ei tähenda see rahvamajandusliselt veel uute väärtuste juureloomist, rahvuslise rikkuse suurenemist, vaid senine vara on jäädavalt kadunud ja on tulnud suuri kulusid kanda tarvilise vara muretsemisel. Varastatud vara vahetab oma peremehe, kuid tule läbi hävitatud varandusest ei jää muud järele kui väärtuseta tuhk.

Kõige pahemaks kogu küsimuse juures on aga see asjaolu, et tulekahjude tekkimises väga suurel määral meie otsekohe ise süüdi oleme. Nimelt kinnitab statistika, et meil üle 3/4 kõigist tulekahjudest on alguse saanud hooletust tulega ümberkäimisest, ükskõik mis kujul see hooletus avaldus: katkine ahi ehk korsten lahtise tule järelvalveta jätmine jne. Tähendab, üle 3/4 tulekahjudest on sarnased, milliste ärahoidmine väga kergelt teostatav. See asjaolu näitab meile ühtlasi otsekohe kätte sihi, millises tuleb tööle asuda, et tulekahjude üldarvu miinimumini viia.

Tuletõrje ülesandeks võitluses tulega ei ole üksi mehaaniliste abinõude muretsemine, vaid ka selgitustöö tegemine laialistes hulkades; tule tekkimise põhjuste tutvustamine ja juhatuste andmine tulekahjude ärahoidmiseks. 8.09.1928

Seotud lood
07.09.2016 09.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto