Sisukord
Nädala näod
Postimees
10.09.2016
Eesti Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Alexei valiti amuuri leopardide esindusnäoks Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Meil on Kallas ja meil on Kaljurand* (5) Esinduslik näitus Tartus kinnitab head seeneaastat Kolm eestlast jõudsid maailma mõjukaimate teadlaste sekka Eesti lühiuudised Tartu restoranipidajad pöördusid ERMi vastu valitsusse (13) Ossinovski tahab tarbija elu kibedaks teha (3) Mälumäng Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus Reformierakonna toetust kahandas otsustamatus (12) Vaikusega löödud: ühe peatuse kaugusel Ground Zerost (2) Välismaa Prantsuse katalaane nörritab haldusreform Välismaa lühiuudised Euroopa viimane diktaator püsib veel kindlalt võimul (10) Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Kohalik vaade: Kataloonia probleem teeb mu väga kurvaks (2) Arvamus Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Juhtkiri: isegi Marina Kaljurand on poliitik – fuih… (2) Kahe näoga Jaanus (3) Päeva karikatuur Transponder, mida polnud (2) Pehrssoni poolik sild Sõnum kurtidele kõrvadele (2) Postimees 1931. aastal: saladuslik lennuk piiril Aivar Pau: kogu tõde idufirmadest (1) Jelena Skulskaja: tavalise aritmeetikaga veel geeniuseks ei saa Postimees tuleb ahjust. Kroonpressi sünd Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: Regilaulu ilmutamine Minevikupainajatest punutud kookon Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Aja auk. See on LA Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Sport Mäng, mille tähtsust on raske ülehinnata Serena Williamsi 186 nädalat said lõpu Vormel-1 sarja järgmine hooaeg võtab ilmet Pehrssoni poolik sild Põlva Serviti läheb kodusele euromängule vastu positiivselt AK Minevikupainajatest punutud kookon Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Omaetteolemist heas seltskonnas Aja auk. See on LA TUTTAV MÄGER Peeter Langovitsi tagasivaade: vabaduse laul Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Arter Aasta jooksutrennis ehk kuidas hoolimata ebaõnnest rajal püsida Muhus lendavad ringi inglid Kaks issit ja beebi ehk film, mida vaadata kerge vine all Vaadake, millega te jooksete! Aleksandr Vassiljev: peagi võidab moes moslemite mõju Sööme nii, nagu homset ei oleks? Traumadega tuleb leppida Lelulugu XXX: täiskasvanute mänguasjad lisavad magamistuppa vürtsi Neli õunaaednike retsepti neile, kes ei tea, mida teha õuntest Elu pimeduses Moelooja karusnahast: meie külmas kliimas on seda väga vaja Külmkapp läheb internetti Paneme hobi rakkesse! Kohtumisi koertega Kõhutäis nagu tsaaril Autoklassik. GMC Typhoon:Töörahva kangelane Kuristiku kohal jäävangis (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pehrssoni poolik sild

2 min lugemist
Magnus Pehrsson FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Treeneriamet on maailmas ilmselt üks tänamatumaid – kes ei teaks ütlust, et võidab meeskond, kaotab treener. Kui oled veel lisaks ka võõras mees võõras riigis, hoitakse iga sinu liigutust seda enam luubi all. Eesti jalgpallikoondist tüüriv 40-aastane Magnus Pehrsson teab seda tunnet liigagi hästi.

Koondise fännid laulsid Pehrssonile Lilleküla staadioni tribüünidelt «Magnus-mine-koju»-laulu juba kahe aasta eest, kui oldi püsti hädas Tadžikistani meeskonna murdmisega. Lauldi muudki, mida lehes ära trükkida ei saa ja mida rootslane õnneks ilmselt ka ei mõistnud...

Toona päästsid Pehrssoni naha kaks hilisemat väravat, ent rahulolematus tema juurutatud mängustiiliga on sestpeale pinna all aina käärinud ja käärinud, kuni hiljutised saunapäevad Lissabonis ja Zenicas päästsid pahameele valla. Pehrssonil ei paista enam olevat muud võimalikku sammu kui «ilusti, kenasti, üle mere tagasi».

Emotsioonid? Mõistagi. Kuid jalgpall – ja kogu sport – tulenebki emotsioonidest. Ka Pehrssoni kõige suuremad kriitikud on nõus tunnistama, et rootslane on toonud koondise juurde senisest teistsuguse lähenemise – ärgem nimetagem seda «professionaalsemaks», ega siis enne ebaprofessionaalset tööd tehtud! Kuid abitreenerite tehtava taustatöö maht on paisunud mitu korda, vastaste analüüsimine viidud uuele tasemele. Koondisega on liitunud mees, kelle põhitöö on mängijate füüsilise vormi eest hoolitsemine. Ja nii edasi.

Mitmes mõttes täpselt seda jalgpalliliit Pehrssonilt ootaski, kui ta kolm aastat tagasi palgati. Tänapäeva tippjalgpallis ei saa niisuguste pealtnäha pisiasjade peale ükskõikselt õlgu kehitada: ergutus «poisid, pange» kannab meeskonda vaid teatud piirini ja langus võib olla järsk. Sedagi oleme Eesti koondise näitel näinud.

Loomulikult ei ole koondise vähikäigus süüdi vaid Pehrsson üksi, seda suuresti mainitud põhjusel: mees võeti ametisse selgete ülesannetega, mida ta on püüdnud ka jõudumööda täita. Peeglisse vaatamise koht on ehk ka Eesti Jalgpalli Liidu juhatusel, kes rootslase esialgset lepingut mullu pikendas, oskamata praeguseid probleeme ette näha. Kuid tagantjärele targad oskame kõik olla...

Eks ole ka jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku väljend «sildtreener» pilti Pehrssoni tegemistest tuntavalt kammitsenud – sisuliselt igati õige määratlus on siiski jätnud paljudele rootslasest mulje kui augutäitest, kes tulekski õige pea tagasi üle mere kupatada, mitte anda talle võimalust oma mängustiili juurutada.

Viimast on Pehrsson teinud julgelt, kaitstes ajakirjanike ja seda kaudu avalikkuse ees seistes oma valikuid kindla meelega. See on tunnustust väärt, kuid jalgpallis on tõe kriteerium tulemus. Just viimast pole Eesti koondis juba mõnda aega suutnud näidata.

Miks on nii läinud? Näib, et analüüsidesse sukeldununa unustas Pehrsson just mainitud emotsioonid. Eesti koondis on tema käe all üles ehitatud kaitsele, distsipliinile, vaevarikkale tööle. Teoorias väärt põhimõtted, kuid väravateni jõudmiseks on vaja, et mängijates oleks sära, kirge, õigust sähvatada. Rangetesse raamidesse surutuna kustub säde lõpuks isegi kõige loovamate meeste silmis – sedagi saime viimastes koondisemängudes ilmekalt näha.

Kolme aasta jooksul on Pehrsson koos abilistega Eesti vuti sillasambaid kõvasti jämedamaks voolinud. Näis, kas jalgpalliliit annab talle viimase võimaluse neile sammastele ka uut silda rajama asuda või jääb see juba järgmise peatreeneri ülesandeks.

Seotud lood
09.09.2016 12.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto