Sisukord
Arvamus
Postimees
10.09.2016
Eesti Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Alexei valiti amuuri leopardide esindusnäoks Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Meil on Kallas ja meil on Kaljurand* (5) Esinduslik näitus Tartus kinnitab head seeneaastat Kolm eestlast jõudsid maailma mõjukaimate teadlaste sekka Eesti lühiuudised Tartu restoranipidajad pöördusid ERMi vastu valitsusse (13) Ossinovski tahab tarbija elu kibedaks teha (3) Mälumäng Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus Reformierakonna toetust kahandas otsustamatus (12) Vaikusega löödud: ühe peatuse kaugusel Ground Zerost (2) Välismaa Prantsuse katalaane nörritab haldusreform Välismaa lühiuudised Euroopa viimane diktaator püsib veel kindlalt võimul (10) Balti õhuruumi lähedalt tabati transponderita lennanud Vene lennuk Kohalik vaade: Kataloonia probleem teeb mu väga kurvaks (2) Arvamus Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Juhtkiri: isegi Marina Kaljurand on poliitik – fuih… (2) Kahe näoga Jaanus (3) Päeva karikatuur Transponder, mida polnud (2) Pehrssoni poolik sild Sõnum kurtidele kõrvadele (2) Postimees 1931. aastal: saladuslik lennuk piiril Aivar Pau: kogu tõde idufirmadest (1) Jelena Skulskaja: tavalise aritmeetikaga veel geeniuseks ei saa Postimees tuleb ahjust. Kroonpressi sünd Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: Regilaulu ilmutamine Minevikupainajatest punutud kookon Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Aja auk. See on LA Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Sport Mäng, mille tähtsust on raske ülehinnata Serena Williamsi 186 nädalat said lõpu Vormel-1 sarja järgmine hooaeg võtab ilmet Pehrssoni poolik sild Põlva Serviti läheb kodusele euromängule vastu positiivselt AK Minevikupainajatest punutud kookon Rein Veidemann: Jakob Hurda evangeelium* (5) Nädala plaat. Frank Oceani oodatud plaat Omaetteolemist heas seltskonnas Aja auk. See on LA TUTTAV MÄGER Peeter Langovitsi tagasivaade: vabaduse laul Ballett Eestis - kellele ja milleks? Suveteatri suurenenud naljalembus Arter Aleksandr Vassiljev: peagi võidab moes moslemite mõju Sööme nii, nagu homset ei oleks? Traumadega tuleb leppida Kõhutäis nagu tsaaril Neli õunaaednike retsepti neile, kes ei tea, mida teha õuntest Elu pimeduses Moelooja karusnahast: meie külmas kliimas on seda väga vaja Külmkapp läheb internetti Paneme hobi rakkesse! Lelulugu XXX: täiskasvanute mänguasjad lisavad magamistuppa vürtsi Kuristiku kohal jäävangis (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: isegi Marina Kaljurand on poliitik – fuih…

2 min lugemist
Marina Kaljurand. FOTO: Erik Prozes

Marina Kaljuranna taas esile astumine on üksiti ühe ikka ja jälle korduva unelma osa. See on unistus poliitikast ilma poliitikata – köitev lugu (vahetuvate tegelastega), ent ometi tuleb rahulikult analüüsida ja hinnata, kas tõsiasjad toetavad niisugust arusaama tegelikkusest või mitte.

Valijamehed, kes annavad kahe nädala pärast oma hääle ühele, teisele või viiendale kandidaadile, peaksid jätma muinasjutud kõrvale. Nad peaksid oma otsuse langetama usus ja lootuses, et nende valitud inimene on Eestile järgmiseks viieks aastaks võimalikest (!) parim president. Arvestades nii põhiseaduses presidendile seatud ülesandeid kui ka püüdes kujutleda, millisel moel saaks üks või teine isik presidendina oma isikuomadustest lähtuvalt Eestile kasu tuua maailmas ja/või ühendava, võimalikult paljude jaoks lugupeetud isikuna meie oma ühiskonnas.

Esiteks tuleks meeles hoida, et praeguseks on usutavaid kandidaate viis, mitte vaid Siim Kallas ja Marina Kaljurand. Teiseks tuleks oma mõte lahti lasta kujutlusest, et üks märgiliselt Reformierakonnaga seotud kandidaat on kuidagi eriliselt erakondlik ja teine on seevastu täiesti vaba mitte üksnes oravatest, vaid lausa igasugusest poliitikast. Miks? Sest see lihtsalt ei vasta tõele, kui vaatame nendesamade inimeste kandidaadiks saamise lugu. Mõlema lood on ju väga avalikud. Lihtsustatult: Siim Kallas surus end taas esile eelkõige ise ning Kaljurannale pani mõtte kandideerimisest pähe reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus.

Kumbagi ei valinud, näiteks aasta tagasi, Reformierakonna esimees või juhatus. Peaminister Taavi Rõivas ilmselt ei pidanud vajalikuks tegeleda pikalt ette küsimusega, kellest võiks saada järgmine president. See passiivsus oli radikaalselt erinev, võrreldes eelmise peaministri ja Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi prooviaastatega. Toona teatas Reformierakond aegsasti oma toetusest kandidaadile, kes polnud pärit nende endi ridadest. Tasub meenutada, et praegune president Toomas Hendrik Ilves oli Eesti inimeste jaoks esimestel Euroopa Parlamendi valimistel saanud rekordilise häältesaagi. Seega: esiteks olid Eesti inimesed andnud valimistel oma suure usalduse Toomas Hendrik Ilvesele ja teiseks juhiti riigikogus suurimat erakonda suunda, et pole arukas kõike endale kahmata, vaid ehitada tuleb püsivaid koalitsioone. Paraku pole Rõivasel, vähemalt presidendivalimiste asjus, õnnestunud Ansipi vägitegu korrata.

Tekkinud on olukord, kus kaks tõlgendust ütlevad: Reformierakond surub jõuga peale oma kandidaati. Kolmas vaade on aga see, et praeguse riigikogu suurim erakond ja peaministripartei pole õigesti tajunud oma vastutust ega kasutanud sarnaselt eelmise korraga võimalust toetada aegsasti mõne teise erakonna kandidaati.

Seotud lood
    09.09.2016 12.09.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto