Sisukord
Juhtkiri
Postimees
12.09.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Tagakülg Jürgen Ligi välisministriks, Maris Lauri haridust suunama USA sõdurid tulid Eestisse langevarjuhüppega Suri tuntud teleajakirjanik Aarne Rannamäe Neeme Raud: toimetuses oli väga-väga rusutud meeleolu 12.09 Esikaas Marina meeldib kõigile (47) Usutlus Eestisse toodud põgenikega: suurim probleem on see, et paistame siin välja (6) Majandus Väiketalunik piimakriisi hammasrataste vahel (3) Suurlaudas lendab vaid tuul pääsukestega võidu (2) Piimatööstuse juht: kõik piimatootjad kaotavad Välismaa USA leinas 11. septembri terrori ohvreid Välismaa lühiuudised Putini favoriit Anton Vaino tõusis Kremli esiametnikuks poole aastaga (3) Vastne Briti suursaadik ootab Brexiti-juhiseid Arvamus Lauri Hussar: tuba on tühi (2) Postimees 1921. aastal: rohkem õiglust, ajakirjandus! Vahur Made: uus Saksa aeg (7) Jüri Raidla, Arne Ots: viime selle reformi lõpule! (8) Kadri Tammepuu: tervishoid nagu vananev Moskvitš (1) Juhtkiri: võidujooks kõige sõltumatuma kohale (4) Agu Uudelepp: kellel on lootust rahuloluks? (4) Kultuur ERSO 90. hooaeg algas paduromantilises vaimus Kas Eesti filmi uus energia? Eestlased Veneetsia punasel vaibal Eesti teatri keskmine, hea ja isegi väga hea Sport Spordi lühiuudised Võidulootus taandus soovile kaotada võimalikult väikselt Suur Tallinna maraton: joosti võidu kihlveo ja iseendaga Kerber kerkis legendi abiga tennisepüramiidi tippu Mettis leevendas olümpiapettumust koduse MK-etapi teise kohaga Tarbija Akupank on «Pokemoni» mängija asendamatu sõber Kitsad parkimiskohad viivad plekimõlkimiseni (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: võidujooks kõige sõltumatuma kohale

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Seekordset erakondade populaarsuse uuringut ei saa vaadata lahus presidendivalimistest ega presidendikandidaatide toetusuuringust. Mõneti oodatult kajastavad need, vähemalt kõige populaarsema puhul, vastandsuunalist tendentsi. Marina Kaljuranna toetus on ülekaalukalt ligi 40 protsenti, üle kahe korra suurem kui Siim Kallasel, samal ajal on Reformierakonna poolehoidjate arv augustiga võrreldes teinud läbi üsna märkimisväärse languse. Ehkki ka laiemalt on nendel presidendivalimistel edu lubavateks märksõnadeks saanud «sõltumatu», «erakondadeülene» ja isegi «protestikandidaat», andis Reformierakond just viimase paari nädalaga Marina Kaljurannale selle rolli väljamängimises vajalikud vahendid.

Kaljuranna otsusest loobuda välisministri kohast ja kandideerida presidendiks valimiskogus paistis protest Reformierakonna otsuse vastu joonduda Siim Kallase taha ja see jätab nii avalikkusele kui ka valijameestele mulje, et sõltumatu kandidaadi konkursi võitja on selgunud. Sotsiaalmeedias sagenenud Kaljuranda toetavad postitused viitavad sellele, et ka kaastunne «parteipoliitilise ärategemise» ja «tagatoas sündinud kokkulepete» tõttu Reformierakonna poolt reedetud ja hüljatud Kaljuranna vastu on emotsioon, mida ei saa lõpptulemuse kujunemisel alahinnata. Seega võib Kaljurand vähemalt praegu arvestada nii protesti- kui ka kaastundehäältega. Reformierakonnale läks see aga maksma kuueprotsendise languse.

Teine Reformierakonna languse põhjus on ilmselt sõnamurdmine riigikogu esimeses valimisvoorus, kus kokkuleppest Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga anda hääled Eiki Nestorile ei peetud kinni. Sotsiaaldemokraatide otsus reageerida sõnamurdmisele aumehe kombel ja mitte vastata petmisele petmisega on ilmselt osaliselt selle põhjus, et sotside poolehoidjate arv tõusis nelja protsendi võrra.

Omaette küsimus on, miks «protestist» ja «sõltumatusest» on nendel valimistel eriti märgatavalt omaette eesmärk saanud. Presidendiks saades loobutakse erakonna liikmesusest ja kogemus on näidanud, et ka muudest seostest erakonnaga, seega on erakondadeülesus miski, mis peaks kaasnema presidendiks saamisega. Mis puudutab protesti, siis ei saa ju presidendi amet tähendada erakondadele vastandumist. Aga kui enda sõltumatusest on juba siht saanud, siis jääb küsimus, kui sõltumatud ja erakondadeülesed on praegu end sellistena näitavad kandidaadid.

On selge, et Marina Kaljuranna otsus kandideerida valimiskogus ei tulnud ilma Reformierakonna oluliste liikmete, teiste seas eelmise välisministri Keit Pentus-Rosimannuse toetuseta. Seega on vastandumine erakonnale näiline. Kui kellelegi vastandutakse, siis erakonna esimehele Taavi Rõivasele, ja sellega on Rõivas ise presidendikandidaatide võidujooksus kõige sõltumatuma kandidaadi kohale Kaljurannale edumaa andnud.

Seotud lood
    10.09.2016 13.09.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto