Sisukord
Arter
Tänane leht
17.09.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Talve ajas kulutades näpuga järge (5) Veskimetsas aimub sügist Teleajakirjanik Aarne Rannamäe saadeti viimsele teele Eesti lühiuudised Loetud hääled (15) Majandus Keskealisena praktikandiks, et elu oleks nagu komm Trump tõotas USA-le neljaprotsendilist majanduskasvu USA võimud esitasid Deutsche Bankile hiigelnõude Majanduse lühiuudised Välismaa Sõjast räsitud Süürias sagenevad polügaamia ja lahutused Jaapani memmed vihuvad ergutustantsu Ebaveenev Juncker (2) Kirgiisi isamaaline film tsensuuri all Brexiti-jahmatus pole veel lahtunud Arvamus Kristina Herodes: tagarääkimine ja esindusrääkimine (1) Presidendi tegija (11) Maire Raadik: rööprähklus Rõõmu otsija Allilm luubi all Päeva karikatuur: vananaistesuvi ja valijameestesügis Juhtkiri: Kallas ja Jõks või Reps, Kaljurand ja Helme (6) Postimees 1935. aastal: metsik veretöö – palvevennast sai ematapja Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Tehke see kohe teleseriaaliks! Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Muutunud ingel Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Drexciya professor on tsüklis Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti parimad disainerid välja selgitatud Sport Järgmiste olümpiamängude ülekannete eest küsitakse kosmilist raha Spordi lühiuudised Creţul on kodumaaga seoses segased tunded ja suhted Henry Sildaru heitlus meestega ning eestlane MK-sarjas Kindlas kõneviisis Tokyo olümpia poole (1) Erinev saal, suur ootus AK Õnnelik õnnetus Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Muutunud ingel Artemi Troitski: ees ootavad hübriidvalimised (2) Drexciya professor on tsüklis Reformierakonnas on saunapidu. Eesti parimad disainerid välja selgitatud Viimane veerg Euroopa on hädas õuntega Urve Eslas: Kriisid, mille lähenemist keeldusime nägemast (20) Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Kuhu edasi, Euroopa? 28 karikatuuri pärast Brexitit (2) Maire Raadik: rööprähklus Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Arter Kristi Kallas: ei tohi olla kuri (11) Hirm ennast lolliks teha Küpses eas vankumatult sadulas Masinate kirjutatud maffiafilm Miski pole võimatu Kyiv – midagi enamat kui kotlet (9) Pärl pärapõrgus Tähelepanu! Tõeline kontsa-sügis on alanud! Monika Tuvi – Aafrikas valge, Eestis must (2) Sügiseihalejad Kus on Eesti poliitmärtrid? (6) Keemia ja füüsika majandavad köögis Ehtne Peipsi sibul Bussijuhi zen Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole «Teetööd ja ärge muretsege, see peab olema armastus» Mootorrattaga voodis... no ei harju ära! (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Teetööd ja ärge muretsege, see peab olema armastus»

4 min lugemist
FOTO: Illustratsioon: Alari Paluots

Tahame seda või mitte, aga kurikuulus ja müstiline tehisintellekt trügib meie ellu üha jõulisemalt. Seni on inimsugu rahustatud, et robotid teevad tulevikus ära rutiinse töö ning meie võime rahumeeli tegeleda lõbusamate loominguliste väljakutsetega. Viimasel ajal tuleb aga üha rohkem näiteid sellest, et masinad võivad hakata tööd näppama isegi loomeinimestelt.

Tellijale Tellijale

Mõned kuud tagasi üllatas maailma Jaapani romaanivõistlusel teise vooru pääsenud käsikiri, mille olid kirjutanud kahasse lihast ja luust inimesed ning tehisintellekt. Nimelt osales Hakodate ülikooli teadlaste tiim ulmekirjanik Shinichi Hoshi auks loodud pisut kummalisel romaanivõistlusel, kuhu oodati nii inimeste kui ka masinate kirjutatud teoseid. Kokku saadeti konkursile 1450 lühiromaani, millest 11 olid kirjutatud tehisintellekti abiga. Žürii muidugi ei teadnud hindamisel kirjatööde autoreid, mistõttu tuli paljudele suure üllatusena, et teise vooru valiti ka osaliselt tehisintellekti kirjutatud lugu. Kuigi tehisintellekti abiga on maailmas varemgi ilukirjandust kirjutatud, ei olnud need varem sellist tunnustust saanud.

Selle uskumatu saavutuse taga seisab teadlane Hitoshi Matsubara, kes on tehisintellekte uurinud juba 1980. aastatest alates, aga idee panna masin iseseisvalt romaane kirjutama tekkis tal kuus aastat tagasi. Žüriisse kuulunud Jaapani kirjanik Satoshi Hase kommenteeris hiljem, et oli tulemuses tõeliselt üllatunud, sest teosel oli väga hea ülesehitus. Siiski ei võitnud raamat peaauhinda, kuna tegelaste kirjeldused olid nigelavõitu.

16.09.2016 19.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto