R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juncker: tolerantsus ei saa tulla julgeoleku arvelt

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Juncker: tolerantsus ei saa tulla julgeoleku arvelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: Reuters/ScanPix

Euroopa peab end kokku võtma ja mitte kusagil ei kehti see rohkem kui kaitsepoliitikas, märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker eile europarlamendis peetud kõnes olukorrast ühenduses.

«Euroopa ei saa endale enam lubada teiste sõjalise võimekuse seljas ratsutamist ega lasta Prantsusmaal üksi Malis oma au kaitsta,» sõnas Juncker. «Me peame võtma vastutuse oma huvide ja euroopaliku elustiili kaitse eest.»

«Viimase kümnendi jooksul oleme osalenud rohkem kui 30 tsiviil- ja sõjalisel missioonil Aafrikast Afganistanini,» jätkas ta. «Kuid püsiva struktuurita ei saa me efektiivselt tegutseda. Kiireloomulised operatsioonid lükatakse edasi. Meil on eraldiseisvad peakorterid paralleelsetele missioonidele, isegi kui need toimuvad samas riigis või linnas.»

Juncker ise konkreetsemaks ei läinud, kuid Mali näide illustreerib tema juttu hästi. Euroopa Liit kavandas seal pikalt sõjalist väljaõppemissiooni, kuid seoses islamistide kiire pealetungi ja tõdemusega, et ühenduse tasemel asjad eriti ei edene, otsustas Prantsusmaa 2012. aasta lõpus ise kiirelt korraldada lahinguoperatsiooni Serval.

ELi väljaõppemissioon suudeti käima lükata alles pool aastat hiljem. Praegu puudutavad Malit korraga Prantsusmaa uus lahingumissioon Barkhane, ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA ning ELi sõjalise väljaõppe missioon EUTM Mali ja tsiviilmissioon EUCAP Sahel.

Nagu Juncker eile teatas, on nüüd ELil aeg teha lõpuks reaalsuseks oma plaan luua sõjaline peakorter. «Me peaksime liikuma ühiste sõjaliste vahenditeni, mis mõningatel juhtudel võiksid kuuluda ELile,» lisas ta.

«Lissaboni lepe annab võimaluse neile liikmesriikidele, kes soovivad panna oma kaitsevõimekuse kokku ühiseks püsivaks koostööstruktuuriks. Minu arvates on käes aeg see võimalus kasutusele võtta,» leidis Euroopa Komisjoni president. Ta rõhutas, et see koostöö on mõeldud täiendama NATOt, ning avaldas lootust, et juba sellenädalasel Bratislava ülemkogul astutakse esimesed sammud sinnapoole.

Julgeolekuga seotud teemad moodustasid komisjoni presidendi sõnavõtust umbes neljandiku. Paberil kandis see pealkirja «Kaitsev Euroopa».

Teemat alustas Juncker tõdemusega, et Euroopa peab end terrorismi eest kaitsma. «Alates 2004. aasta Madridi pommirünnakust on Euroopas toimunud üle 30 terrorirünnaku – 14 ainuüksi viimase aasta jooksul,» märkis ta. «Üle 600 süütu inimese on saanud surma sellistes linnades nagu Pariis, Brüssel, Nice või Ansbach.»

«Viimase aasta barbaarsed teod on meile taas näidanud, mille eest me võitleme – Euroopa elustiili eest. Inimkonna halvima poolega silmitsi seistes peame jääma truuks oma väärtustele, iseendale,» kõneles Juncker. «Ja me oleme demokraatlikud ühiskonnad, pluralistlikud ühiskonnad, avatud ja tolerantsed.»

«Kuid tolerantsus ei saa tulla meie julgeoleku hinnaga,» hoiatas ta. «Sestap on minu komisjon esimesest päevast seadnud prioriteediks julgeoleku – me oleme kriminaliseerinud terrorismi ja välisvõitlejad üle ELi, astunud vastu tulirelvade kasutusele ja terrorismi rahastamisele, teinud koostööd internetifirmadega, et võtta maha terroristlik propaganda, ning võidelnud radikaliseerumisega Euroopa koolides ja vanglates.»

Sama tüüpi sõnavõttudega esinesid komisjoni presidendid juba 1990. aastatel. Ametlik alus kõnedele teemal «Olukorrast ühenduses» pandi 2010. aastal. Junckerile endale oli see teine kord säärast kõnet pidada. Tema mullune ettekanne Strasbourgis kandis pealkirja «Aeg aususeks, ühtsuseks ja solidaarsuseks». Siis olid põhiteemad Kreeka võlakriis, rändekriis ja Ukraina sõda.

Ettekande eel europarlamendi pressiruumis jagatud taustamaterjalides võrreldi seda USA presidentide kõnedega teemal «Olukorrast riigis». Juncker ise vaidles niisugusele võrdlusele vastu. «Me ei ole Euroopa Ühendriigid. Meie Euroopa Liit on palju komplekssem,» rõhutas ta, viidates rahvuspealinnade tähtsusele.

Kummardusi liikmesriikidele oli täis kogu kõne. Näiteks meenutas ta, kuidas poolakad 2004. aastal Varssavi tänavail ja hispaanlased 1986. aastal Madridi Puerta del Soli väljakul Euroopa Liitu astumist tähistasid. Lätist Luksemburgini on tema sõnul lubatud investeerimisplaane ning ei Saksa kantsler ega Tšehhi, Taani või Eesti peaminister lõpeta uutel valimistel kandideerides oma tööd.

Tagasi üles