Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mitte ainult hinkaalide maja

Hinkaali maja väljast... FOTO: Eero Vabamägi

Hašlama, odžahuri mtsvadi, tšašušuli, tšekapuli, adžapsandali, kutš-matši, badrižani, lobio, baže… Pea hakkab selliste roogade nimetusi lugedes valutama, aga keele viivad nad alla.

Tellijale Tellijale

Kuna Hinkaali maja asub Tallinna bussijaama külje all, on enamus sellest mööda sõitnud, kuid vähemus sisse astunud. See paikneb ilmselt just toitlustusasutuse tarvis ehitatud suhteliselt väikeses ja tagasihoidlikus hoones, mida möödudes ehk tähelegi ei pane. Interjöörgi pole pretensioonikas. Ent tähele tuleb panna, et erinevalt McDonaldsist või Hesburgerist ei nimeta Hinkaali maja end suurustavalt restoraniks. Puuduvad laudlinad, noad-kahvlid-lusikad on pakitud pabersalvräti sisse. Valid aga baarileti ääres seistes menüüst välja, mida hing ja keha ihaldavad, maksad selle eest ja jääd umbes kümneks minutiks ootele.

Hinkaale, täidisega täidetud, tainaga ümbritsetud ning keedetud pelmeenisarnaseid (mõni kutsubki neid Gruusia pelmeenideks) suutäisi süüakse tegelikult kätega. Aga eks seda kunsti ole pika elu jooksul juba proovitud ka. Mis sest, et Hinkaali majas on hinkaale mitut sorti, teiste seas ka lamba-, kartuli-, juustu- ja seenetäidisega.

23.09.2016 26.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto