Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.09.2016
Eesti Mälumäng Toll tabas piiril Eesti narkopolitsei «ükssarviku» Horoskoop Dilbert Male Palju õnne «Ristiisa» kõrvaldamine oli lihtne (4) Tagakülg Ökomäss keskendub merele ja Patareile Põllumehed kiruvad absurdihõngulist määrust (7) Pirita TOPi alale ehitatakse paarsada kallist korterit Perearstisüsteemi mainet rikub arstide ajanappus Valitsus otsustas eripensionid kaotada (4) Eesti Post lubab, et laupäevalehtede kojuvedu ei kao Kadriorus sai taas nautida valgusmängu Majandus Majanduskasv aeglustub, aga muidu on kõik hästi (4) Praamikuningas Leedo üritab riigile lombakat hobust tagasi müüa (2) Välismaa Venemaa valimised tulevad läbi aegade igavaimad Välismaa lühiuudised Arvamus Henrik Roonemaa: järelehüüe kõrvaklapipesale (5) John Stuttard: kaks kuud hiljem – Suurbritannia ja Euroopa Liit pärast Brexitit Päeva karikatuur Rein Veidemann: kohtume teatris! Juhtkiri: meil on vaja rääkida, Euroopa (6) Postimees 1928. aastal: kriitiliselt meie rahvasaadikutest Scott Abel: «Haige Hillary» annab Trumpile võimaluse (1) Kultuur Kõikide mälumängude isa juubel Tanel Veenre sünge ja helge tahe Sport Spordi lühiuudised Selge ja samal ajal segane: Eesti vajab EMile pääsemiseks Poola üle suurt võitu Suur kuuik ja kaks kodutut musta hobust Vene häkkerid kiskusid lahti vana haava (6) Kole mäng vormus valusaks déjà vu'ks Tallinn Ökomäss keskendub merele ja Patareile Pirita TOPi alale ehitatakse paarsada kallist korterit Tarbija Võrumaa täis väge, võimu ja hüva toitu Tartu Naine pääses üle noatera raskest haigusest Eesti püha lipp jõudis uude koju Avangardi aabitsale järgneb seksiajastu Suur korvpall jõuab homme Tartusse Mehaanikud annavad kätele valu Loodusmaja pakub mahla ja avab puidust ksülofoni Tartus tuleb kõigi kooriliikidega uhke juubelilaulupidu Tartu valis valijamehed kindlalt (1) Ülikooli muuseumis tuli esitlusele imetlusväärne kahekordne kingitus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Roonemaa: järelehüüe kõrvaklapipesale

2 min lugemist
Henrik Roonemaa FOTO: Erakogu

Mulle uuendused üldiselt väga meeldivad. Isegi sellised, mis inimesi hirmutavad. Mulle meeldis Windows 8, meeldib Postimehe uus veebisait, mul polnud probleeme Kalevi uute kommipaberite avamisega, kasutan alati poes iseteeninduskassat ja üldjoontes saan isegi aru, kuidas on korraldatud Kalamajas liiklus.

Aga sel nädalal tahaksin ma veidi nördinult head aega öelda tavalisele kõrvaklapipistikule, mille Apple nädal aega tagasi uusi telefone esitledes oma maailmast eemaldas. Nende uutel telefonidel seda enam ei ole. Edaspidi tuleb kasutada kas uue otsikuga kõrvaklappe või adapterit, mille saab küll õnneks karbis kaasa.

Apple on läbi ajaloo olnud kuulus vanade tehnoloogiate hülgaja. Nad olid esimeste hulgas, kes eemaldasid oma arvutitelt disketipesad, sundides inimesi kasutama USB-mälupulki. Nad eemaldasid ühena esimestest CD- ja DVD-lugejad, pannes inimesed kasutama suuremaid mälupulki ja võrgutehnoloogiaid. Suur kära tõusis, kui nad kuulutasid peaaegu avalikult sõja Adobe Flashile, mida internetis väga palju eriti video edastamiseks kasutati ja mis viis lõpuks HTML5-nimelise tehnoloogia esiletõusuni. Näiteid on veel ja veel, aga neil kõigil on üks ühine omadus: Apple tegi esimese julge sammu tõepoolest vananenud tehnoloogiate vastu, mis inimesi halvasti teenisid ja neid isegi segasid.

Aga seekord on asi teisiti. Apple üritab näidata, et nende otsus eemaldada telefonist ligi saja-aastane kõrvaklapipesa on tuleviku teenistuses, et just nemad astusid jälle esimesena julge sammu, et maailma edasi viia, aga see on kahtlane.

Esiteks pole kõrvaklapipesal tehnoloogiana häda eriti midagi. Töötab hästi, on üks levinumaid standardeid maailmas ning võimaldab omavahel ühendada miljardeid ja miljardeid eri aastakümnetest pärit seadmeid. See pole liiga suur ega liiga väike. Seda on väga odav valmistada, see pole koormatud patentidega ja seda on ülilihtne kasutada. Probleemi justkui pole.

Teiseks üritab Apple väita, et uus viis telefonist heli kättesaamiseks on mingil moel parem. See viis on nende Lightningi pesa, mis tõepoolest võimaldab teha lihtsamini tarku kõrvklappe, näiteks sisseehitatud müraeemaldusega klapid, aga neid on saanud valmistada juba mitu aastat. Kõrvaklapipesa pole kedagi seganud tegemast nutikamaid klappe.

Üks võimalik parem viis on juhtmeta ühendused, nagu Bluetoothiga klapid, aga jällegi, miski pole kedagi takistanud neid juba ammu tegemast. Ongi tehtud.

Kolmanda argumendina ütleb Apple, et neil pole telefonis kõigi sinna sisse käivate vidinate kõrval ruumi lihtsalt ühele tühja õhku täis monofunktsionaalsele pesale. Võimalik, aga kuidas siis teistel on? Konkurendid toodavad suurema ekraani ja suurema aku, kuid väiksema korpusega kergemaid telefone, mis on samuti veekindlad ja kus on kõrvaklapipesa.

Kõige rohkem häirib mind selle Apple’i otsuse juures tõsiasi, et kui diskette ja muid Apple’i maha jäetud tehnoloogiaid asendasid uued paremad avatud standardid, mida igaüks sai kasutada, siis nüüd see nii pole. Lightningi pistik on ainult Apple’i oma ja igaüks, kes tahab midagi sellega ühilduvat toota, peab Apple’ile selle õiguse eest maksma.

Kui Apple oleks tõepoolest tahtnud maailma ühe vana tehnoloogia juurest uue poole nügida, oleks nad võinud koos konkurentidega otsida mingit uut 21. sajandile sobivat ühendust või anda oma Lightningi vabakasutusse, nagu nad tegid hiljuti oma loodud programmeerimiskeelega. Praegu paistab see mulle palju rohkem küünilise äriotsusena kui maailma parandava sammuna, millena Apple seda esitleda püüab.

Maailm on praegu tähtsaid uudiseid täis, ma tean. Aga lubage siis mul vähemalt ära märkida hetk, kui mõni suure turujõuga ettevõte minu arvates midagi küünilist teeb.

Seotud lood
    15.09.2016 17.09.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto