Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
16.09.2016
Eesti Mälumäng Toll tabas piiril Eesti narkopolitsei «ükssarviku» Horoskoop Dilbert Male Palju õnne «Ristiisa» kõrvaldamine oli lihtne (4) Tagakülg Ökomäss keskendub merele ja Patareile Põllumehed kiruvad absurdihõngulist määrust (7) Pirita TOPi alale ehitatakse paarsada kallist korterit Perearstisüsteemi mainet rikub arstide ajanappus Valitsus otsustas eripensionid kaotada (4) Eesti Post lubab, et laupäevalehtede kojuvedu ei kao Kadriorus sai taas nautida valgusmängu Majandus Majanduskasv aeglustub, aga muidu on kõik hästi (4) Praamikuningas Leedo üritab riigile lombakat hobust tagasi müüa (2) Välismaa Venemaa valimised tulevad läbi aegade igavaimad Välismaa lühiuudised Arvamus Henrik Roonemaa: järelehüüe kõrvaklapipesale (5) John Stuttard: kaks kuud hiljem – Suurbritannia ja Euroopa Liit pärast Brexitit Päeva karikatuur Rein Veidemann: kohtume teatris! Juhtkiri: meil on vaja rääkida, Euroopa (6) Postimees 1928. aastal: kriitiliselt meie rahvasaadikutest Scott Abel: «Haige Hillary» annab Trumpile võimaluse (1) Kultuur Kõikide mälumängude isa juubel Tanel Veenre sünge ja helge tahe Sport Spordi lühiuudised Selge ja samal ajal segane: Eesti vajab EMile pääsemiseks Poola üle suurt võitu Suur kuuik ja kaks kodutut musta hobust Vene häkkerid kiskusid lahti vana haava (6) Kole mäng vormus valusaks déjà vu'ks Tallinn Ökomäss keskendub merele ja Patareile Pirita TOPi alale ehitatakse paarsada kallist korterit Tarbija Võrumaa täis väge, võimu ja hüva toitu Tartu Naine pääses üle noatera raskest haigusest Eesti püha lipp jõudis uude koju Avangardi aabitsale järgneb seksiajastu Suur korvpall jõuab homme Tartusse Mehaanikud annavad kätele valu Loodusmaja pakub mahla ja avab puidust ksülofoni Tartus tuleb kõigi kooriliikidega uhke juubelilaulupidu Tartu valis valijamehed kindlalt (1) Ülikooli muuseumis tuli esitlusele imetlusväärne kahekordne kingitus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: meil on vaja rääkida, Euroopa

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

«Meil on vaja rääkida!» – nende sõnadega juhatatakse sisse rasked jutuajamised. Sellised jutuajamised, mida peetakse siis, kui ollakse kas kriisi lävel või sellest lävest juba poole jalaga üle astumas. ELi riikide liidrid kohtuvad Bratislavas, esimest korda ei ole nende seas Ühendkuningriigi valitsusjuhti. Kõnelused tulevad tõsised ja rasked, sest on karta, et kõne alla ei tule võtta mitte üksnes julgeolek, rändekriis ja majandusküsimused, vaid ilmselt ka ELi alusprintsiibid, mis on seni suhteliselt kindlalt seisnud. 

Suurbritannia referendumiotsus lahkuda Euroopa Liidust oli esimene kord ELi ajaloos, kui kaotati üks liikmetest. Tõsi, Suurbritannia oli alati olnud «just kui» liige, ühe jalaga sees, teisega väljas, ja lihtne oleks seetõttu näha lahkumisotsust kui kahevahel olnud riigi lõpuks tehtud valikut. Paraku ei ole küsimus üksnes Suurbritannia valikutes. Nagu Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk teisipäeval ELi liikmetele saadetud kirjas mainis, kajab samasuguseid hirme, mis kallutasid Suurbritannia lahkumise kasuks, vastu ka teistest liikmesriikidest.

Oleks väär öelda, et küsimus on eraldiseisvates probleemides, nagu üksnes põgenikekriisis (Suurbritannial olid probleemiks pigem teistest Euroopa riikidest sisserännanud) või suutlikkuses terrorismiga toime tulla (Suurbritannia võimekus selles oli oluliselt parem kui mitme teise ELi riigi puhul), vaid küsimus on laiem, ja see oleks nõudnud tähelepanu ka ilma Suurbritannia lahkumisotsuseta. Mitme ELi riigi kodanike skeptilisus, kas poliitilised liidrid jagavad nende muresid ja on nende lahendamiseks valmis samme astuma, on kasvanud. Vajatakse kindlust, et riigid suudavad tagada inimeste ja nende elupaiga turvalisuse, nende huvide kaitse, nende kultuuri ja eluviisi säilimise. Ebakindlus, kas ELi kuulumisel oleks need tagatud, on toonud Kesk-Euroopa riikides (ja ka mõnel pool Lääne- ja Lõuna-Euroopas) kaasa murettekitavaid poliitilisi arenguid.

Kuidas taastada ELi sisemine ühtsus, sellest saab nende kõneluste põhiküsimus. Sellele keskendus ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kolmapäevases kõnes, kus pakkus välja konkreetsed majandust ja turvalisust parandavad ettepanekud, ja selle üle murtakse pead ka mõttekodades. Mõttekoja Carnegie Europe lehel avaldasid Heather Grabbe ja Stefan Lehne hulga soovitusi, kuidas EL saaks pärast Brexiti hakkama. Tuleks vältida, et Brexiti eeskuju nakatab teisi, tuleks hoida siseturu ühtsust, reeglite mittetäitmist tuleks karistada, riikides tuleks tagada põhiõiguste kaitse ja institutsioonide toimimine, liikmesriikide osalemine ettevõtmistes tuleb muuta paindlikumaks, tuleviku üle arutlemisse tuleb kaasata kõiki liikmesriike ja tuleb tegeleda enam kodanikega.

Viimast tuleks pidada vast üheks olulisemaks sihiks: kui kriis algas kahtlusest, kas EL jagab inimeste muresid ja on valmis nende lahendamiseks otsustavalt tegutsema, siis selle kinnitust vajatakse kõige enam.

Seotud lood
15.09.2016 17.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto