Sisukord
Arvamus
Tänane leht
17.09.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Talve ajas kulutades näpuga järge (5) Veskimetsas aimub sügist Teleajakirjanik Aarne Rannamäe saadeti viimsele teele Eesti lühiuudised Loetud hääled (15) Majandus Keskealisena praktikandiks, et elu oleks nagu komm Trump tõotas USA-le neljaprotsendilist majanduskasvu USA võimud esitasid Deutsche Bankile hiigelnõude Majanduse lühiuudised Välismaa Sõjast räsitud Süürias sagenevad polügaamia ja lahutused Jaapani memmed vihuvad ergutustantsu Ebaveenev Juncker (2) Kirgiisi isamaaline film tsensuuri all Brexiti-jahmatus pole veel lahtunud Arvamus Kristina Herodes: tagarääkimine ja esindusrääkimine (1) Presidendi tegija (11) Maire Raadik: rööprähklus Rõõmu otsija Allilm luubi all Päeva karikatuur: vananaistesuvi ja valijameestesügis Juhtkiri: Kallas ja Jõks või Reps, Kaljurand ja Helme (6) Postimees 1935. aastal: metsik veretöö – palvevennast sai ematapja Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Tehke see kohe teleseriaaliks! Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Muutunud ingel Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Drexciya professor on tsüklis Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti parimad disainerid välja selgitatud Sport Järgmiste olümpiamängude ülekannete eest küsitakse kosmilist raha Spordi lühiuudised Creţul on kodumaaga seoses segased tunded ja suhted Henry Sildaru heitlus meestega ning eestlane MK-sarjas Kindlas kõneviisis Tokyo olümpia poole (1) Erinev saal, suur ootus AK Õnnelik õnnetus Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Muutunud ingel Artemi Troitski: ees ootavad hübriidvalimised (2) Drexciya professor on tsüklis Reformierakonnas on saunapidu. Eesti parimad disainerid välja selgitatud Viimane veerg Euroopa on hädas õuntega Urve Eslas: Kriisid, mille lähenemist keeldusime nägemast (20) Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Kuhu edasi, Euroopa? 28 karikatuuri pärast Brexitit (2) Maire Raadik: rööprähklus Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Arter Kristi Kallas: ei tohi olla kuri (11) Hirm ennast lolliks teha Küpses eas vankumatult sadulas Masinate kirjutatud maffiafilm Miski pole võimatu Kyiv – midagi enamat kui kotlet (9) Pärl pärapõrgus Tähelepanu! Tõeline kontsa-sügis on alanud! Monika Tuvi – Aafrikas valge, Eestis must (2) Sügiseihalejad Kus on Eesti poliitmärtrid? (6) Keemia ja füüsika majandavad köögis Ehtne Peipsi sibul Bussijuhi zen Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole «Teetööd ja ärge muretsege, see peab olema armastus» Mootorrattaga voodis... no ei harju ära! (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1935. aastal: metsik veretöö – palvevennast sai ematapja

2 min lugemist

Roim leidis aset Virumaal, Paasvere vallas Moora küla väiketalupidajate Senkelite juures, kellede poeg Johannes, 31 a. vana, oli juba varemalt tuntud oma metsikustega, nii et isa, ema ja vend olid sageli sunnitud talust lahkuma ja peatusid naabrite juures.

Esmaspäeva hommikul, kui Johannes joobnuna koju ilmus ja peale mõneaegset puhkamist üles ärkas, lasi ta jahipüssist parajasti sisseastuva ema peale kaks lasku, millistest üks tungis rinda ja tekitas surmava haava, teine purustas käe. Ema Mai Senkel oli kella 8 ajal hommikul tulnud naabrite juurest, kus ta viibis poja kartusel ööd, koju kanu söötma. Seejärel läks ta kambrisse vaatama, kas poeg on koju tulnud ja seal tabaski teda haavlilaeng. Ta heitis arsti ja konstaabli tuleku järel hinge, kuna mõrvar enese ise politsei kätte andis.

Metsiku veretöö korraldaja oli alles mõnede aastate eest tundud härda palvevennana, kes kord elutses isegi metsaonnis erakuna, kuid laskus hiljem joomisesse ning terroriseeris koduseid.

Aastat kolm või neli tagasi puutus Johannes Senkel kokku küla palvevendade ja usklikkude ringkondadega ning peagi hakkas ka tema usujoovastusse langema. Päev-päevalt tihenesid ta käigud palvetundidesse ja varsti oli ta juba innukas pühakirja uurija, kes selleks kulutas kogu oma aja, loobudes kõikidest töödest ja toimetustest. Ei möödunud kaua kui Johannes oli vanemategi külainimeste hulgas võitnud üldise lugupidamise ning varsti nähti teda pidamas teistele usklikkudele palvetunde. Johannes ei leppinud aga veel sellegi seisukohaga, vaid otsustas enesele kätte võita pühalikku aupaistust.

Vanade pühakute eeskujul otsustas ta maisest ilmast täielikult eralduda ning valis eluasemeks Paasvere metsatihniku. Ta valmistas omale algelise koopa ning kolis vanemate talust alaliseks sinna elama.

Metsaeraku elu ei meeldinud aga kuigi kaua, vaid varsti levisid kuuldused tema uutest ilmalikkudest tempudest. Juba oli ta mitmel korral võtnud koos teiste noormeestega viina. Lõpuks oli Johannes kogu oma pühalikkuse kaotanud ja laskus nüüd täielikult joomingutesse. Johannes, kes sageli joobnuna koju ilmus, sai siin korduvalt hakkama suuremate mürgeldustega. Samalaadne juhus oli ka möödunud pühapäeval.

Mõrvar viibis ööl vastu teisipäeva Paasvere arestikambris, kuid kuna see paik kardetava isiku hoidmiseks mitte küllalt kindel pole, siis pandi ta raudu ja korraldati ka valvet.

Kuna kõik viimased mõrvarid on antud sõjakohtu alla, siis ootab sama saatus arvatavasti ka Johannes Senkelit.

17.09.1935

Seotud lood
    16.09.2016 19.09.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto