Sisukord
Arvamus
Postimees
17.09.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Talve ajas kulutades näpuga järge (5) Veskimetsas aimub sügist Teleajakirjanik Aarne Rannamäe saadeti viimsele teele Eesti lühiuudised Loetud hääled (15) Majandus Keskealisena praktikandiks, et elu oleks nagu komm Trump tõotas USA-le neljaprotsendilist majanduskasvu USA võimud esitasid Deutsche Bankile hiigelnõude Majanduse lühiuudised Välismaa Sõjast räsitud Süürias sagenevad polügaamia ja lahutused Jaapani memmed vihuvad ergutustantsu Ebaveenev Juncker (2) Kirgiisi isamaaline film tsensuuri all Brexiti-jahmatus pole veel lahtunud Arvamus Kristina Herodes: tagarääkimine ja esindusrääkimine (1) Presidendi tegija (11) Maire Raadik: rööprähklus Rõõmu otsija Allilm luubi all Päeva karikatuur: vananaistesuvi ja valijameestesügis Juhtkiri: Kallas ja Jõks või Reps, Kaljurand ja Helme (6) Postimees 1935. aastal: metsik veretöö – palvevennast sai ematapja Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Tehke see kohe teleseriaaliks! Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Muutunud ingel Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Drexciya professor on tsüklis Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti parimad disainerid välja selgitatud Sport Järgmiste olümpiamängude ülekannete eest küsitakse kosmilist raha Spordi lühiuudised Creţul on kodumaaga seoses segased tunded ja suhted Henry Sildaru heitlus meestega ning eestlane MK-sarjas Kindlas kõneviisis Tokyo olümpia poole (1) Erinev saal, suur ootus AK Õnnelik õnnetus Avangardistlik eleegia Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega Troopilised rütmid ja tantsivad hipsterid Muutunud ingel Artemi Troitski: ees ootavad hübriidvalimised (2) Drexciya professor on tsüklis Reformierakonnas on saunapidu. Eesti parimad disainerid välja selgitatud Viimane veerg Euroopa on hädas õuntega Urve Eslas: Kriisid, mille lähenemist keeldusime nägemast (20) Mihkel Kunnus: sünnitusmasin ja põllutöömasin. Rahva elujõud suures ja väikses pildis (18) Kuhu edasi, Euroopa? 28 karikatuuri pärast Brexitit (2) Maire Raadik: rööprähklus Aja auk. Nostalgia nostalgias Eesti kultuuri täheatlas: eestlase portree Daniel Coll: Brexit ja massid (1) Arter Kristi Kallas: ei tohi olla kuri (11) Hirm ennast lolliks teha Küpses eas vankumatult sadulas Masinate kirjutatud maffiafilm Miski pole võimatu Kyiv – midagi enamat kui kotlet (9) Pärl pärapõrgus Tähelepanu! Tõeline kontsa-sügis on alanud! Monika Tuvi – Aafrikas valge, Eestis must (2) Sügiseihalejad Kus on Eesti poliitmärtrid? (6) Keemia ja füüsika majandavad köögis Ehtne Peipsi sibul Bussijuhi zen Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole «Teetööd ja ärge muretsege, see peab olema armastus» Mootorrattaga voodis... no ei harju ära! (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristina Herodes: tagarääkimine ja esindusrääkimine

2 min lugemist
Kristina Herodes FOTO: Jelena Rudi

Kas teile ei tundu, et täna on tavaks kõike jagada, lausa maniakaalselt? Samas ka arvustada kõike ja kõiki, üsna samaväärse hasardiga? No muidugi, vabadus täpselt seda tähendab. Teen, mida tahan, ja ütlen, mida mõtlen. Aga siin ongi konks: ei öelda kaugeltki seda, mida mõeldakse. Jagamine on üldjuhul väga fassaadlik ja siirusest sama kaugel kui Päikesesüsteemist välja pudenev Pluuto.

Meil on kaks normatiivset tõde: üks kehtib meile ja teine neile. Mulle tundub, et inimesed aktsepteerivad seda nagu mingit üldkehtivat head tava, kõik teevad nii, sest nii on kombeks teha. Tahad ju ometi endast head muljet jätta? Olla sarnane isend kanakarjas, et jumala eest ära ei nokitaks? Niisiis, vaatame, kuidas see siis käib.

Oma elust räägitakse ainult ilujutte. Glasuuritakse, liialdatakse ja poseeritakse. Suhtes olijatel käib päevast päeva lillede ja küünaldega vehkimine ning käsikäes Kuu poole õhkamine. Võsukeste elu on üks kullasärane saavutuste jada. Samasse alaliiki kuuluvad ka koduloomad, kes on lakkamatult supernummid ja viskavad jala pealt saltot. Tööelu – samuti üks ürgedukas mäkketõus. Suur osa meist näeb iga päev vaeva, et jätta oma elust ideaalset muljet, nii et tihti pole mahti märgatagi, mis seal tegelikult toimub.

Hoopis erinev on suhtumine teistesse. Nojaa, edulugudele on küll kombekas kaasa noogutada, kuid sisimas eelistavad paljud vaadata teiste tegemisi läbi teravdatud kriitikafiltri. Alati keegi eksib, teeb valesti, ütleb valesti, mõtleb valesti… Või no kui kohe kuidagi midagi ei leia, siis on ta niisama nõme. Kole, paks, kannab maitsetut kleiti… 

Meedias toimub täpselt sama, mis sotsiaalmeedias või sõbrantside veiniõhtul: halb uudis on hea uudis, kõik on elevil ja tahavad teada. Oma elus räägitakse vaid läbi ilustavate filtrite, need lood on sama ebatõesed ja ebahuvitavad nagu hoolsalt tuunitud ja instafiltritest läbi lastud libaelu ikka. Klatš on nagu hüpnootiline paha hais, kellelegi ei meeldi tegelikult selle sees olla, kuid kõik on liialt uudishimulikud ja lummatud, et lahkuda. Mine tea, saab veel midagi valgustkartvat teada, millele toetudes hiljem vaesele tagaräägitavale vargsi mõni üleolev pilk visata.

Kes julgeb tõde välja öelda, tundub ebaviisakas ja imelik. Ja oh seda üllatust, kui keegi kirjutab avameelse loo sellest, kuidas ta ise eksis ja end rumalasse olukorda pani. Ma tegin seda hiljuti ise – tean, millest räägin. Kõik kargavad kõrri. Samas kõik loevad. Inimestel on tühjadest maneeridest isu täis, ma ei saagi aru, miks seda moepärast edasi tehakse, kui kedagi tegelikult ei eruta ega huvita.

Sisutühjade täitetegevuste asemel, nagu oma elu ülistav esindusrääkimine ja vaid emotsioonivahul purjetav tagarääkimine, võiks vahelduseks hoopis suu kinni panna ja vaikida. Pole tähtis, kuidas näib – loeb see, kuidas on.

Seotud lood
16.09.2016 19.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto