Sisukord
Arvamus
Postimees
19.09.2016
Eesti Revisjonikomisjon võtab Tallinna propagandakulutused luubi alla Narva koolitüdruku Darja tapja on tabatud (3) Mälumäng Haiglajuhid unistavad elektrilisest kärukonksust (42) Palju õnne Dilbert Male Horoskoop Tagakülg Väinatammi avad jäävad ära (5) SDE otsustab, keda toetada valimiskogu avavoorus (2) Jõhker vägivald algas sõitmisest bussirajal (2) Keskerakonna arutelu garantiikirjade üle lükkub edasi (1) Sester: pensioni teine sammas tagab kindlustunde Eestis valisid Vene riigiduumat tuhanded Vene kodanikud Majandus Läti ja Soome edu võib jääda lühiajaliseks Karusloomade kasvatajad otsivad parlamendilt abi (1) Tänavatoidu pakkujatel on suviti keel vestil Välismaa Tahad kodukülla staadionit? Saa Ungari peaministriks Hispaania välisministeerium ärritus Läti aukonsuli peale PiSi saadik: see küsimus ei huvita kedagi peale poolakate Välismaa lühiuudised USA elas üle rünnakuterohke nädalalõpu Poola saadik kahetseb leebust Fideszi suhtes Arvamus Postimees 1937. aastal: Stefan Zweigi tõlgitakse kõige rohkem Tõnu Vanajuur: küttekraani demokraatia Mailis Reps: praegune haldusreform omavalitsusi ei aita (1) Tõnis Oja: viinaturismi uskumatud arvud (3) Juhtkiri: kodanikualgatusi tuleb tõsiselt võtta (1) Päeva karikatuur: kas allilmaliider valitakse rutem kui president? (2) Lea Danilson-Järg: valus tõde ministri suust (20) Kultuur Kultuuri lühiuudised Üks mu sõber Millest võiks unistada rahvuskonservatiiv? Sport Moisarid näitasid Tallinnas võimu Spordi lühiuudised Imet ei sündinud, etteheited oleks kohatud (1) Nelja päevaga nelja riiki külastanud Reim nägi ka säravat Vassiljevit Ülevaade võrkpallikoondisest: jokkerid, poolik pusle ja tüdimus kaaslastest (1) Statistika ütleb: Rosberg on tänavune maailmameister Tragöödia varjutas Rio paraolümpiamängude viimaseid päevi Tarbija Seadust tundvad postiljonid jätavad postkastid tühjaks (2) Tavaline või investeerimiskonto? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lea Danilson-Järg: valus tõde ministri suust

2 min lugemist
Lea Danilson-Järg FOTO: Erakogu

Eelmisel nädalal ütles Margus Tsahkna «Aktuaalses kaameras» pensioniea tõstmise vajadust kommenteerides välja brutaalse tõe, mida poliitikute suust enamasti ei kuule: «Kõik (pensionisüsteemi) hädad saavad alguse sellest, et meil on liiga vähe lapsi.» Julge väljaütlemine üllatas ka teda intervjueerinud ajakirjanikku, kes ei osanud teemat edasi arendada, vaid otsustas kuuldut ignoreerida ja jääda ettevalmistatud ning juba küsitud küsimuste kordamise juurde.

Arvestades probleemi tõsidust, võinuks Tsahkna öelda ka umbes nii: «Kallid pensionile pürgijad! Kasvatasite üles nii väikse põlvkonna lapsi, et see ei suuda teid üleval pidada, ja nüüd nurisete. Ise olete süüdi, et raha pole, ja pensioniiga tuleb tõsta.» Kuigi seegi on sulatõsi, oleks selline sõnum kindlasti juba ületanud publiku taluvuspiiri, mis ministriameti pidamisel paraku sugugi kasuks ei oleks tulnud. Seetõttu rõõmustan sellegi öeldu üle.

Laste ja pensioni lahutamatut seost on ignoreeritud juba pea sada aastat. Mida kaugemasse tulevikku tõehetke edasi lükata, seda valusam saab see olema. Ka võimalused olukorda muuta kuivavad aja jooksul järjest kokku. On igati tervitatav, et Tsahkna ministrina jutuotsa lahti tegi. Loodetavasti julgustab see teisigi.

Mõttemalli, milles me elame, iseloomustab väga hästi sellesama uudisloo lõik, kus kommentaare võeti n-ö inimestelt tänaval. Keegi neist ei paistnud pensioniea tõusust rääkides aru saavat, et sotsiaalmaksu maksame me praegu mitte enda, vaid oma vanemate pensioniks, ja et meie enda pension hakkab tulema meie laste tulevikus makstavatest maksudest. Seega need, kes lubasid sotsmaksu maksmata jätta või selle eest välismaale pageda, ütlesid sisuliselt, et kavatsevad oma vanemad hüljata. Kuna seos laste ja pensioni vahel on enamikule endiselt teadmata, ei saanud nad ise sellest muidugi paraku aru.

Kuidas saab aga teadmatust kellelegi ette heita, kui väärarusaama edasikestmist soodustab vildakalt loodud ja selgitatud pensionisüsteem ise. Et pension on seatud sõltuvusse eelnevast sissetulekust, tekib inimestel ekslik seos, justkui nende maksud jäetaks nende endi jaoks kuhugi tallele, et siis hiljem pensionipõlves sissemakstud summa järgi välja maksta. Mingit loogilist seost pensionil ja sellele eelnenud palgal tegelikult ju pole. Väljamakstava pensioni suurus sõltub peaasjalikult vaid maksumaksjate hulgast tulevikus. Seega oleks loogilisem suurema pensioniga premeerida pigem neid, kel rohkelt lapsi maksumaksjaks kasvatatud. Praegu annab aga näiteks viis last oma kasinast palgast üles kasvatanud pere lapsed tööturule, et nad maksude kaudu hoopis kõrgepalgaliselt töölt pensionile läinud ärihaid premeeriksid, kuigi ta on, erinevalt lapsi kasvatanud perest, niigi omale piisavalt sääste koguda saanud. Pension ei peaks võimendama ebavõrdsust, mida ta praegusel kujul paratamatult teeb. Olen mõelnud, et miks lasterikkad pered seda olukorda suhteliselt rahulikult pealt vaatavad. Ehk ka teadmatusest?

Väga suur viga, millest vääritimõistmine peale hakkab, on aga see, et pensionisambaid kujutades jäetakse mainimata vundament, millele sambad toetuvad – tulevased maksumaksjad, meie tänased ja homsed lapsed. Pensionisammaste skeemidel ei mainita lapsi poole silbigagi. Sambad seisavad nendel klantspiltidel sageli õhus, mis oma grotesksel moel polegi kuigi vale.

Pensionisüsteem vajab ajakohastamist ja muutused on vältimatult vajalikud. Kuid pensioniprobleemide püsivad lahendused ei saa sellegipoolest tulla pensionipoliitika ümberkujundamise, vaid ikkagi peamiselt pere- ja rahvastikupoliitika kaudu. Seega oleks mõistlik neid koos käsitleda ja koos ka muuta. Päästetud saaks mitte ainult pensionid, vaid Eesti tulevik tervikuna.

Seotud lood
17.09.2016 20.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto