R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tavaline või investeerimiskonto?

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Tavaline või investeerimiskonto?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, kuhu kantakse raha väärtpaberite ostmiseks ja mille kasutamisest tuleb tuludeklaratsiooni kaudu teavitada ka maksuametit.

Peaaegu tosin aastat tagasi, kui Swedbank oli Hansapanga täielikult üle võtnud, tekkis Eestisse vähemalt tuhat (krooni-)miljonäri ning lisaks veel tuhatkond inimest, kelle pangakontole laekus kümneid või sadu tuhandeid kroone.

Paraku kahandas paljude rõõmu asjaolu, et Hansapanga aktsiate müügilt saadud kasumist tuli järgmisel aastal maksta tulumaksu, mis oli tol ajal 24 protsenti. Neile, kes kasutasid aktsiate eest saadud raha tarbimiseks või ostsid kinnisvara, oli tulumaksu maksmine põhjendatud. Neile aga, kes soovisid saadud raha reinvesteerida uutesse aktsiatesse, oli olukord ebaõiglane.

Paljud investorid olid tulumaksuprobleemi lahendanud sellega, et lõid väärtpaberite haldamiseks spetsiaalse osaühingu, mis tähendas seda, et nad maksid tulumaksu alles siis, kui võtsid osaühingust dividende välja.

Hansapanga asutajatest ja juhtidest (Indrek Neivelt, Heldur Meerits, Jüri Mõis ja paljud teised) oli ainus, kes oma aktsiaid firmasse ei paigutanud, Tiina Mõis, kellest sai tol aastal suurimat tulu deklareerinud eraisik.

Kuus aastat hiljem ehk alates 2011. aastast hakkas meil kehtima investeerimiskonto süsteem.

«Investeerimiskonto on Eesti eraisikule mõeldud maksusoodustuse süsteem, mis võimaldab väärtpaberitulude tulumaksu edasi lükata. See kehtib paralleelselt nn vana süsteemiga, kus eraisik peab igal aastal väärtpaberitelt teenitud kasumilt tulumaksu järgmisel aastal ära maksma,» selgitas LHV panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.

Tavasüsteemis deklareeritakse väärtpaberitehingult teenitud tulu järgmisel kalendriaastal ning siis on ka kohustus tasuda tulumaks.

«Kui näiteks müün 2016. aasta märtsis väärtpaberi kasumiga ja investeerin kogu saadud raha aprillis teistesse väärtpaberitesse, siis pean meeles pidama, et 2017. aasta veebruaris deklaratsiooni esitades deklareerin saadud tulu ning varun selleks ajaks piisava summa, et tulumaks tasuda. Tavasüsteemi eelis on see, et kui müügitehinguid ei toimu, ei pea deklaratsiooni esitama,» selgitas Swedbanki investeerimise ja kindlustuse valdkonnajuht Eestis Katrin Kalmet.

Investeerimiskonto süsteem arvestab kontolt tehtud sisse- ja väljamakseid ning niikaua, kuni kontolt ei ole välja võetud rohkem raha, kui sinna on raha varem peale kantud, ei pea tulumaksu maksma. «See süsteem võimaldab pikaajalisel investoril tulumaksu tasumist edasi lükata, ent tulumaksu maksmist siiski vältida ei saa,» selgitas Vallikivi. «Investeerimiskonto süsteem on keerukam kui vana maksusüsteem ja selle peab igaüks ise selgeks tegema ja arvestama süsteemi eripärade ning detailidega. Tuleb endale selgeks teha, mis on sissemakse, väljamakse, mis on finantsvara ning millised väärtpaberid ei kuulu finantsvara mõiste alla,» lisas ta.

Selle koha pealt, kellel on kasulik kasutada investeerimiskontot ja kellel vana meetodit, lähevad spetsialistide sõnad lahku.

Katrin Kalmeti sõnul on investeerimiskonto mõeldud pigem aktiivsele investorile. Alo Vallikivi ütles, et investeerimiskonto süsteemi on mõistlik kasutada pikaajalisel investoril.

«Aktiivsel kauplejal soovitaks mõelda juba osaühingu registreerimise peale,» lisas Vallikivi.

Pikaajalise investorina, kes aktiivselt ei kauple (sooritan aastas paar-kolm tehingut), olen ise jäänud vana süsteemi juurde.

Investeerimiskonto eelised on, et tulumaksu tasutakse alles siis, kui kasum võetakse reaalselt välja, ja mugavam ning soodsam on reinvesteerida. Investeerimiskonto on rahakonto (mitte väärtpaberikonto), millel peetakse arvestust raha liikumise üle – deklareerida tuleb kõik sisse- ja väljamaksed.

«Seetõttu on mõistlik investeerimiskontona võtta kasutusele eraldi konto, et ei peaks igapäevaste poeskäikude arveid igal aastal sadade kaupa deklareerima,» selgitas Katrin Kalmet.

Toon näite. Oletame, et ostsin 1000 euro eest aktsiaid ja pärast seda, kui aktsiate hind kerkis 10 protsenti koguväärtuseni 1100 eurot, otsustasin väärtpaberid maha müüa. Niinimetatud vana süsteemi järgi pean aktsiate müügist saadud kasumilt maksma järgmisel aastal tulumaksu, mis on siinse näite puhul 20 eurot, ja kui ma oleksin tahtnud seda summat reinvesteerida ehk osta mõnda muud väärtpaberit, siis oleks mul selleks 1080 eurot.

Kui ma kasutan aga investeerimiskontot, siis saaksin reinvesteerida 1100 eurot ja tulumaksu maksan alles siis, kui võtan sellelt raha välja üle 1000 euro ehk rohkem, kui ma investeerimiskontosse sisse panin.

«Investeerimiskonto puhul on kriitilise tähtsusega, et investeeringute puhul on piirangud: tulumaksu tasumise kohustust saab edasi lükata ainult finantsvarana käsitletavate investeeringute puhul. Samas on finantsvara definitsioon (vt tulumaksuseadus) piisavalt lai ning suurema osa väärtpaberitega, mida on võimalik panga vahendusel osta, on tehingud investeerimiskonto süsteemis lubatud,» selgitas Katrin Kalmet. Finantsvara hulka kuuluvad näiteks Euroopa majanduspiirkonna (EEA) ja OECD riikide börsidel kaubeldavad väärtpaberid, enamik investeerimisfondide osakuid/aktsiaid, aga ka alates 1.08.2010 sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingud ning alates 1.01.2011 sõlmitud investeerimishoiused.

Finantsvara hulka ei kuulu börsil mittekaubeldavad aktsiad ja osaühingute osad, pensioni II ja III samba fondiosakud, vabatahtliku kogumispensioni kindlustuslepingud ning kogumis- ja tähtajaline hoius. See tähendab, et enamikul juhtudel ei saa kõiki oma sääste investeerimiskontole kanda.

Finantskonto teine oluline puudus on see, et kui inimesel on juba olemas investeerimisportfell ning ta hakkab praegu uurima investeerimiskonto kasutamise võimaluste kohta, siis ei saa kahjuks oma olemasolevaid investeeringuid investeerimiskonto süsteemi enam üle kanda. Selline võimalus anti ainult investeerimiskonto kasutusele võtmise aastal, s.o 2011.

«Investeerimiskonto süsteemi kasutamiseks peab finantsvara olema saadud investeerimiskonto vahendite eest, st raha peab tulema investeerimiskontolt,» selgitas Kalmet.
----------------

-Börsile tuleb uus võlakiri

Kui räägitakse börsil noteeritud väärtpaberitest, siis tavaliselt mõeldakse aktsiaid. Kuid peale aktsiate kaubeldakse börsidel veel võlakirjadega, fondiosakutega ja toorainete tulevikutehingutega.

Ka Tallinna börsi 20-aastase ajaloo jooksul on kaubeldud fondiosakute ja võlakirjadega.

Teatavasti ostis president Lennart Meri Tallinna börsi esimese tehinguga Hüvitusfondi võlakirju.

Lisaks on läbi aegade olnud börsil noteeritud Eesti Posti, omaaegse Sampo panga ja veel mõne ettevõtte võlakirju. Paraku on olnud nende võlakirjade nimiväärtused nii suured, et väikeinvestorite portfelli need pole väga kõlvanud ning erilist kauplemist pole olnud.

Eelmisel aastal olukord muutus. Läinud aasta sügisel emiteeris LHV 10-aastase lunastamistähtajaga võlakirju nimiväärtusega 1000 eurot, mille intressimäär on 6,5 protsenti. Ehkki väärtpaberi nimiväärtus maksab keskmise kuupalga, on see siiski enam-vähem taskukohase nimiväärtusega ka väikeinvestoritele. Ja mis väga oluline, LHV võlakirjadega ka kaubeldakse. Praeguseks on vahetanud omanikku üle 400 võlakirja.

Septembri lõpus või oktoobri alguses tuleb Tallinna börsile veel üks võlakiri. Juba nädal aega on saanud märkida Eesti noorima panga Inbanki võlakirju, mille nimiväärtus on samuti 1000 eurot ja intressimäär seitse protsenti aastas. Tõsi, võlakirjaintressidelt tuleb maksta ka tulumaksu, mis tähendab, et väärtpaberi tegelikuks tulususeks tuleb 5,6 protsenti aastas ja sedagi eeldusel, et järgneval kümnel aastal (võlakirja lunastamistähtaeg on 10 aastat) tulumaks ei tõuse.

Sel suvel avanes Eesti investoritel võimalus soetada börsi kaudu ka kinnisvarafondi Baltic Horizon Fund fondiosakuid. See on Balti riikides tegutsev kinnisvarafond, mille kinnisvarafondi portfelli kuulub näiteks Tallinnas asuv Coca-Cola Plaza.

Baltic Horizon Fundi fondiosakutega seni väga aktiivselt ei kaubelda, aga see on ka loomulik, sest tegemist on meie investoritele esialgu üsna võõra instrumendiga.

Ka Balti riikide suurim kinnisvarafond EfTEN Capital on müünud avalikult võlakirju, kuid need ei ole vabalt kaubeldavad. Teoreetiliselt võib ka neid järelturul nii osta kui ka müüa, aga selleks tuleks investoril vastaspool ise leida. EfTEN Capitali juht Viljar Arakas ütles Postimehele, et nad on ka ise valmis vastaspoole leidmisega abistama, aga paraku on soovijaid palju, kuid ühtegi müüjat praegu siiski ei ole. Tema sõnul on mõni tehing siiski tehtud.

Seega on investeerimisvõimaluste valik hakanud tasapisi suurenema.

Märksõnad
Tagasi üles