R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jõhker vägivald algas sõitmisest bussirajal

Joosep Värk
Jõhker vägivald algas sõitmisest bussirajal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Raev roolis.
Raev roolis. Foto: Caro / Maria Conradi / Scapix

Ühe inimese pani teist inimest pealtnägijatest välja tegemata julmalt peksma liiklusest alguse saanud lahkheli.

Tänavu jaanuaris peksis Tallinna külje all Peetri Selveri parklas 40ndates eluaastates mees jõhkralt läbi endast vanema mehe. Kuna tööpäev oli äsja lõppenud, oli toidupoe parklas palju inimesi. Ajakirjandusse levisid videod sündmuspaigalt.

See ei olnud mingi kohmetu vehkimine. Hulgast pealtnägijatest välja tegemata ja kõigi silme all peksis raevunud mees teist kätega näkku. Peksis seni, kuni ohver oli näost verine ja pikali maas. Kui pealtnägijaid oli sündmuskohale kogunenud juba palju, lõpetas vägivallatseja peksmise ning istus tagasi oma autosse.

Mitu parklasse kogunenud pealtnägijat oli võtnud välja nutitelefoni, et sündmus foto või videona jäädvustada. Raevunud peksja tuli selle peale autost välja ning karjus inimhulga peale: «Mida te siin filmite!» Käsi ta siiski enam käiku ei lasknud, vaid istus uuesti autosse ja sõitis minema.

Rusikakangelaseks osutus kiirlaenuäris tegutsev 45-aastane Valdis Kald. Olgu öeldud, et see polnud sugugi tema esimene kokkupuude kriminaalkuriteoks liigituva vägivallaga.

Sunnitud bussirajal sõitma

Kriminaaluurimisel antud selgituste järgi algas sündmustik tema jaoks sellest, kui ta tuli oma Audiga Lasnamäe poolt mööda Peterburi teed ja keeras Tartu maanteele Tartu poole. Kaldi selgituste järgi ei jäänud tal üle muud, kui keerata bussirajale, sest muidu sulgenuks ta tipptunniliikluses tee ühistranspordile ning Järvevana teele ja Statoili bensiinijaama sõita soovinud sõidukitele.

Kuna keegi ei lasknud teda õigele rajale vahele, veeres ta ühissõidukireas viadukti alt läbi ristmikuni välja ning jäi punase fooritule taha seisma. Kui süttis roheline tuli, kiirendas ta, et jõuda temast vasemas reas oodanud BMWst ette. Kaldi sõnul kiirendas ebatavaliselt kiirelt aga ka BMW juht ning tal ei õnnestunud rida vahetada. Kaldi hinnangul tegi BMW juht seda nimme – et takistada tal rada vahetada.

«BMW juht pidurdas minu pidurdamist märgates ka järsult, et ma ümberreastuda ei saaks. Autode kohakuti jõudes hakkas ta mind teelt välja rammima, kaldudes osaliselt juba bussirajale, millelt ta mu ümberreastumist takistas,» selgitas Kald politseile. Tema sõnul käis selline rammukatsumine Ülemiste hotellini, kus bussirada lõpeb. Kald pidi Audi seisma pidurdama.

Samamoodi sai toimunust aru Kaldi kaassõitja, kes andis samuti politseile tunnistuse.

Lõpuks toidupoe parklas läbi pekstud BMW juht sai asjast aru aga hoopis teistmoodi. Tema kinnitas, et tal polnud võimalik Kaldi vahele lasta, sest temast omakorda vasakul olev rada oli hõivatud. Hoopis Kald olevat pidevalt autoga jõnksutanud, nagu rammiks teda.

BMW juhi sõnu kinnitab tunnistaja, kes sõitis samal ajal Tartu poole ja oli enda sõnul BMWst eespool. Temale oli jäänud samuti mulje, nagu üritaks Audi rammida BMWd.

BMW juht keeras enda sõnul selle peale Peetri Selveri parklasse, lootes, et Audi juht rahuneb maha ja sõidab oma teed. BMW juhi sõnu kinnitab see, et ta sõitis maanteelt maha esimesel võimalusel – Selveri parkla esimesest sissesõidust, Raudkivi tee kaudu.

Ent Audi ei läinud rahulikult oma teed. Kald keeras toidupoe parklasse järgmisel võimalusel – Mõigu tee kaudu.

Pealtnägija sõidab järele

Eelnenud olukorda maanteel pealt näinud tunnistaja sõnul kahtlustas ta, et konflikt ei ole sellega lõppenud, ning keeras samuti Tartu maanteelt maha – Selveri kõrval asuva Neste tankla parklasse.

Tunnistaja sõnul tuli BMW parklasse ühelt poolt ning teiselt poolt sõitis Kald oma Audiga talle vastu.

Kald selgitas, et otsustas poeparklasse sõita, sest tema kaassõitja oli soovinud Selveri apteeki minna.

Kaassõitja sõnul tuli parklas neile vastu seesama BMW. «Valdis läks autost välja, siis oli kuulda mingit karjumist, mis täpselt õues toimus, ma ei oska öelda, mina välja ei läinud,» oli Kaldi kaassõitja edasise suhtes kui pimedusega löödud.

Kaldi sõnul jõudis BMW temani juba enne, kui ta oli parkida jõudnud. Autode kohtudes astus Kald autost välja aru pärima.

«BMW juht väljus autost. Minu küsimise peale, mis teda vaevab, valas ta mind üle süüdistustega teemal, kes ja mis ma olen, et bussireas sõites teistele kõrge kaarega kaela lasen. Kuna seisime lähestikku, situatsioon oli ärev ja pingeline, siis tõukasin BMW juhi endast eemale, mille peale tema mind näkku lõi. Mina reageerisin vasturünnakuga. Kui nägin, et BMW juhiga midagi hullu pole juhtunud, siirdusin oma auto juurde ja lahkusin,» lõpetas Kald oma selgituse.

BMW juhi sõnul tuli Kald aga tema juurde, nõudes: «Mis sa must rammid?» Ning seejärel hakkas teda rusikatega peksma, kuni ta kukkus pikali.

Löökide arvu kohalt lähevad pealtnägijate ütlused lahku, sest nad märkasid peksmist eri ajal ning viibisid märkamise hetkel eri kohas. See-eest on nad kõik üksmeelel, et ründaja oli kindlasti Kald ning keegi ei maini sõnagagi, nagu lükanuks BMW juht Audi juhti.

Samuti kirjeldavad pealtnägijad Kaldi agressiivset hoiakut ja karjumist nende peale pärast juhtunut.

Kald oma tunnistuses seda ei kirjelda.

Siinkohal on ülimalt oluline mainida, et Kald keeldus esialgu politseile ütluste andmisest ning tema ja ta kaassõitja selgituse võttis politsei pärast BMW juhi tunnistusega tutvumist.

Räige vägivald on tuttav

Asi jõudis kohtusse kokkuleppementlusena avaliku korra raske rikkumise paragrahviga, mis tähendab, et liikluses toimunu kohta kohus seisukohta ei võtnud. Kohus arutas parklas toimunut ja Kaldi jõhkrat käitumist ning määras talle tingimisi kuue kuu pikkuse vanglakaristuse aastase katseajaga. Katseaja jooksul peab Kald käima kriminaalhooldaja juures ning osalema sotsiaalprogrammis.

Kuna kannatanu tervis sai peksu tagajärjel kahjustada, nõudis ta kahjutasuks 1500 eurot, mille Kald talle ära maksis.

Kald on politseile varem korduvalt silma jäänud. 2015. aasta mais jäi ta vahele mootorsõiduki juhtimisega joobes – tegu polnud kriminaalne, sest joove jäi allapoole karistusseadustikus sätestatud piirmäära. Väärteo eest sai ta 860 eurot trahvi ning tema juhtimisõigus peatati viieks kuuks. Kaks kuud hiljem, napilt enne juhtimisõiguse peatamise otsuse jõustumist, jäi ta autoroolis vahele turvavööta.

Ent Valdis Kaldi süütegude nimekiri on veel palju pikem. Vigade eest liikluses määratud üheksa väärteokaristust on juba aegunud. 1990ndate lõpus ja 2000ndate algusest on ta saanud karistada ka kriminaalkorras. Süüdistuse paragrahvid reedavad, et räige vägivald ei olnud talle toonagi võõras. 2000ndate alguses istus ta viis aastat vangis ning palus 2004. aastal president Arnold Rüütlilt armu, kuid tulutult.

Postimees üritas Kaldiga ühendust saada. Kuna tema telefoninumbrit või postiaadressi on üsna võimatu leida, proovisime ühendust saada e-kirjaga talle kuuluvasse firmasse. Vastus saabus firma üldaadressilt. Kirjas seisis, et Kaldi on ajalehe huvist teavitatud. Korduvatest palvetest hoolimata Kald meiega ühendust ei võtnud.

----------------

Politsei hinnangul pole liiklejad raevukamaks läinud

Sellised juhtumid, nagu autojuhi peks Peetri Selveri parklas või kurikaga vehkiv autojuht Lasnamäel, on politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnul liikluses väga harvad. «Julgen öelda, et see ei ole kindlasti kasvav probleem,» märkis ta.

Ehkki politsei sellist statistikat ei pea, usub Tikerpe, et viimastel aastatel on avalikkus niisugustest juhtumitest aina enam kuulnud tänu kõiksugu salvestusseadmetele. «Peaaegu iga autojuht saab liiklust filmida ja video internetti üles riputada,» nentis ta.

Kurioossemad liiklusrikkumised ja raevutsemine jõuavad kiiresti (sotsiaal)meediasse. Video-, sh pardakaamera salvestisi saadetakse ka politseisse ja vahel osutuvad need väga väärtuslikeks tõenditeks. Tikerpe rõhutab siinkohal, et neist on kasu ainult siis, kui videolt on selgelt näha rikkumine, seal on kirjas kellaaeg ja kuupäev ning selle saatja on ka ise nõus menetluses osalema ja ütlusi andma. Sellisel juhul saab alustada menetlust, mis võib viia liiklusreegleid rikkunud inimese karistamiseni.

Tikerpe sõnul ei või kunagi teada, millal mõni konflikt kasvab ja muutub ohtlikuks. Sestap soovitab ta kõigil, kes liikluskonflikti satuvad, säilitada esmalt rahu.

«Võimaluse korral sõitke ära. Kui see ei ole võimalik, pange uksed lukku ja ärge autost väljuge. Kindlasti ei tohiks sekkuda ega kaklema minna, sest me ei tea, millised kavatsused teisel autojuhil on. Nagu ütleb ka vanasõna: targem annab järele. Sündmused võivad väga kiiresti areneda, mistõttu tuleb ohu korral helistada hädaabinumbril 112, kirjeldada olukorda ja oodata ära politsei,» rääkis ta.

Seda, millest liikluskonfliktid tekivad, on Tikerpe sõnul raske öelda.

«Meil kõigil on erinev närvikava ja nii nagu me käitume elus, käitume ka liikluses,» arutles ta. «Mõned inimesed lihtsalt ärrituvad kergemini ja otsustavad viha teiste peale välja valada.»

Tikerpe sõnul on Eesti liikluskultuur üldiselt siiski rahulik ja viisakas, vaid tipptundide ajal kipub liiklus pisut närvilisem olema. «Kasvav suundumus on pigem kõrvalised tegevused, nagu nutiseadmete kasutamine ja mobiiltelefoniga rääkimine. Meie kõige suurem probleem liikluses on aga jalakäijad, keda hukkub liiga palju.»

Piret Lakson
----------------

Raevukas aasta

Kui kaasliikleja raevupuhangu tabab auto pardakaamera, jõuab salvestis sadade vaatajateni.

9. augusti õhtul põhjustas Mercedese sõiduauto juht Ida-Virumaal suurel kiirusel teele vahele trügides liiklusohtliku olukorra ning oleks äärepealt kokku põrganud turvafirma G4S patrullautoga. Videost on näha, kuidas Mercedes sõidab suurel kiirusel mööda teepeenart ja pressib ennast eessõitnud auto ette. Samal ajal hakkab teisel sõidurajal sõitev G4Si patrullauto reastuma esimesele sõidurajale, mis lõpeb äärepealt kokkupõrkega. Turvafirma auto juht jõuab viimasel hetkel reageerida.

13. juuli pärastlõunal jäi auto pardakaamera ette kahe mehe kaklus Tallinnas Luise ja Villardi tänava nurgal. Sotsiaalmeedias avaldatud video kommentaarist võib välja lugeda, et kakluse algataja oli esiplaanil peatunud BMW juht. Pärast paarikümnesekundilist rüselemist üks kakluse osapooli eemaldub ja intsident saab läbi.

5. mail tekitas Tallinnas Laagna teel Kia Sorento juht liiklusohtliku olukorra, pressides ennast viimasel hetkel Laagna tee mahasõidule keeranud auto ette. Seejärel peatub ta keset sõiduteed ja haarab sõidukist kurika. «Mis sul oli? Oli midagi öelda või?» alustab mees enda taga liikunud juhiga sõnelemist ja pillub vene keeles roppusi, süüdistades hoopis teist juhti liiklusohtliku olukorra tekitamises.

2. veebruaril põhjustas Tallinna 18. liini bussi juht Pärnu maanteel mitu liiklusohtlikku olukorda. Juht viibutas talle ette jäänud sõidukijuhi poole rusikat ja keeras talle lõpuks ette, sundides sõiduauto juhti tee ääres seisma jääma.

3. märtsil üritas bussijuht Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval teelt välja suruda veokijuhti, kes sundis kõrvalteelt peateele sõites bussijuhti pidurdama. Bussijuht hakkas veoauto roolis olnud inimest keset liiklust «karistama», püüdes teda teelt välja suruda. Lõpuks keeras bussijuht veoautole järsult ette ja pidurdas ning sundis veoauto juhti kokkupõrke vältimiseks vastassuunda keerama.

Andres Einmann

Tagasi üles