Juhtkiri: kodanikualgatusi tuleb tõsiselt võtta

Väikese väina tamm FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Kui kodanikel tekib algatus, mille eesmärk on avalikus ruumis midagi korda saata ning ideest kaasatuid on juba tuhandetes, ei saa võim kohalikul ning riigi tasandil sellest enam mööda vaadata. Eiramine oleks lühinägelik, sest toob kaasa vaid kodanike pettumuse ja pahameele. Tõde selgub demokraatlikus riigis läbipaistvas avalikus debatis, nii sünnivad mõistlikud ja vajalikud otsused. Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese väina tammi läbivooluavade küsimus on jõudnud just niisugusesse faasi, kus riik peab teadlaste kaasabil oma kodanikele midagi ütlema.

Mõttetuks pole põhjust arutelu pidada. Läbivooluavade küsimus kerkis päevakorda koos kaht saart ühendava tammi rajamise ideega. Parun Nolckeni 19. sajandi keskpaigast pärit projektis oli näiteks kaks vooluava. Teemat arutati mitut puhku sõjaeelses vabas Eestis ning okupatsiooniajal astuti juba samme avade tekitamiseks. Iseseisvuse taastamise järel nappis teemaga tegelemiseks vahendeid, nüüd on aktivistid kogunud kampaaniatega tuhandeid allkirju, et asi uuesti päevakorda tuleks.

Läbivooluavade toetajad rõhuvad avalikule huvile, mille põhieesmärki ei vaidlusta keegi. Lääne-Eesti saared on ja jäävad riigi üheks tähtsaimaks turismipiirkonnaks. Just seetõttu väärib sealne unikaalne loodus ka kaitset. Siit tehaksegi järeldus, et kui inimese käsi oma sekkumisega midagi pahupidi pööras, on meie kohus viga parandada. Kuid 120 aastat on piisavalt pikk aeg ning Väikeses väinas on kujunenud uus ökoloogiline tasakaal. Küsimus on, kas peaksime taas sekkuma, et seda muuta. Kas me saaksime lahti roostikest ja suurendaksime kalavaru?

Looduskeskkonda tõsiselt puudutavad otsused ei saa sõltuda sellest, mis erakond on parasjagu võimul, ega ka aktivistide kaasatud häälekast rahvast. Siin peame oma pilgu pöörama asjatundjate poole. Ühe meie hinnatuma mereteadlase, Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meelest pole vooluavade rajamine otstarbekas. See on kahtlemata autoriteetne seisukoht.

Ent kui avalikkus leiab, et küsimus väärib täiendavat põhjalikku uuringut, tuleks selle läbiviimiseks leida nii raha kui ka eri huvirühmade üksmeel. Kaotada pole ju suurt midagi, võita aga küll. Põhjalikumad teadmised Väikese väina kohta oleksid kasulikud meile ning võiksid huvi pakkuda väljaspool Eestit.

Kahtlemata leidub neidki, kes küsivad sellise teema tekkides ohates ja käsi laiutades: kas meil tähtsamaid probleeme pole arutada? Kuid mis oleks veel tähtsam kui looduskeskkonna säästlik ja avalike huvide kohane kasutamine, mis üldprintsiibina on kirja pandud põhiseaduses? Sellest lähtudes on avalik tähelepanu Väikse väina ökosüsteemile igati põhjendatud.

Seotud lood
17.09.2016 20.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto