Riik tõhustab sadade objektide terrorikaitset

Katke turvakaamera salvestisest: Karen Drambjan 2011. aastal kaitseministeeriumis, kus ta hakkas tulistama FOTO: «Reporter» / Kanal 2

Riigiametid, Eesti Rahva Muuseum, aga ka mõned sillad, serveriruumid ja haiglate varugeneraatorid on vaid mõned paljudest rajatistest, mis hakkavad peagi kuuluma uude, riigikaitseliselt oluliste objektide nimistusse. Neile muutub kohustuslikuks tõhustada oma katset võimaliku rünnaku eest.

Tellijale Tellijale

Plaan, mida siseministeerium praegu ellu viib, tähendab Eesti infrastruktuuri kaitsmise reformi. Nii üllatav kui see ka pole, on enda turvalisuse tagamine senised 25 iseseisvusaastat olnud piltlikult öeldes iga riigiasutuse siseasi. Investeeringuid – nagu perimeetri väljaehitamine, kiletatud aknad ja turvauksed – tehti vaid juhul, kui jätkus tahet ja eelarves raha.

Kui valitsus homme vastava määruse kinnitab, kaob selline korratus ajalukku. Senine suure rünnakuriskiga objektide nimekiri – kuhu siiani kuulus vaid kitsas ring julgeolekuasutusi ja kriitiline osa infrastruktuurist – asendatakse uue nimistuga. See aga hakkab hõlmama märksa laiemat objektide spektrit, alates Stenbocki majast ja lõpetades verekeskusega.

20.09.2016 22.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto