Sisukord
Arvamus
Postimees
22.09.2016
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaljuranna isa oli sõjakangelane (71) Eestlased leidsid varaste rändurite geene Vanahärra loovutas ajaloolised negatiivid lennujaamale Maakeelne väitekiri on haruldus Keila kirik sai uue tornikella Paide kasvataja teipis autistlikul lapsel suu kinni (1) Keila kooli õpetajatel jäi muist palka saamata Kriis haigekassas: Ossinovski on jäänud alasi ja haamri vahel (2) Eesti lühiuudised ERSO ja Postimees allkirjastasid koostööleppe Majandus Ansip pidi Junckerile alla vanduma (1) Eesti Energia kulutab Utah’s ligi miljon eurot aastas (7) Majanduse lühiuudised Palgakasvu tempo hakkab järele andma Välismaa Venemaa kinniste linnade asukad tunnevad uhkust (4) Välismaa lühiuudised Norra poisid naistega koos aja teenimises probleemi ei näe (1) Vene poliitika avangardistist hall kardinal Norra esitab väljakutse iganenud arusaamale armeest Arvamus Jüri Allik: doktoriõpe vajab raha, mitte reformi (2) Hardo Pajula: kiiremini, kõrgemale, solvunumalt! (26) Risto Berendson:Kohtumine allilmaga Lugeja kiri: keda valida presidendiks? Juhtkiri: kui ingliskeelne peaks olema rahvusülikool? (1) Välisekspert: eestlased rahastavad meditsiini arukalt ja efektiivselt (4) Postimees 1925. aastal: uhked sõjaväemanöövrid Päeva karikatuur: inglise keeles, Kalevipoeg, inglise keeles! Kultuur Kino-Snowdenit tasub vaadata ka sümpaatiata #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Sport Olümpiaülekannete saatus püsib lahtine USA lootused kustusid Spordi lühiuudised Klavanilt tugev avaldus põhikoosseisu koha tagasi võitmiseks Tantsud alaliitude presidenditoolide ümber Ujumiskoondise peatreeneriks kandideerib neli huvilist (1) Miks avastavad täiskasvanud eestlased enda jaoks järsku spordi? Tallinn Keila kirik sai uue tornikella Tarbija Eramaja korstna saab inimene ise puhtaks teha Naine korstna otsas, kodu puhas? Läänemaal kasvatatakse edukalt arbuuse Sügis sobib hästi istutamiseks AK #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Tartu Kiirus suurimal maanteel tõuseb, aga nelja raja asemel tuleb kolm (11) Kas kehaline kasvatus tõmbab spordi juurde või hoopis peletab? (1) Autovaba päeva tegelikkus: parkimiskohti ei jätkunud Tartu rattamaratonil jäi võidutüdruk karikata Särasilmne õpetaja paneb lapsed rõõmuga liikuma Volikogu arutab erakorraliselt eksvangide keskuse rajamist Universumi vanim tudeng armastab lauluisa Kreutzwaldi ja nurrumasin Jellit (1) Priit Pullerits: kimbutagem autojuhte! (3) Tartu olgu suurem! Aga kuidas seda teha? (1) Piirissaare põlenud palveraamatud ärkavad tasapisi uuele elule Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Välisekspert: eestlased rahastavad meditsiini arukalt ja efektiivselt

5 min lugemist
Christopher Leiter FOTO: Jaanus Lensment

Tulevikus hakkab arstile makstav tasu sõltuma sellest, kas määratud ravi oli õige või kas inimene suunati õige spetsialisti juurde, arvab KPMG tervisehoiuekspert Christopher Leiter. Küsitles Heilika Leinus.

Tellijale

- Mis teeb Eesti tervishoiusüsteemi eriliseks?

Eesti tervishoiusüsteem on küllaltki ainulaadne ja väga efektiivne. Mis puutub e-tervisesse ja digitaalsetesse teenustesse, siis on seal ka palju suurepäraseid lahendusi. Eestis on e-tervise portaal olemas juba peaaegu kümme aastat. Teil kui patsientidel ja kodanikel on võimalik pääseda ligi oma terviseandmetele ja te saate oma tervishoidu puutuvat paremini kontrolli all hoida.

Eriline ja hea on Eestis ka see, et haigekassa on tehnilises mõttes valitsusest lahus. Eestil on ka väga hea taristu tervishoiuteenuste osutamiseks ja tervishoiu rahastamiseks on leitud väga nutikas lahendus. Kui oleksin eestlane, siis tunneksin praeguse süsteemi üle suurt uhkust.

- Eestis on eriarsti järjekorrad väga pikad. Samas maksab sotsiaalmaksu vaid neli inimest kümnest. Kas meie süsteem on jätkusuutlik või tuleks midagi muuta?

Eestis panustatakse tervishoidu kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust, samas kui Ameerika Ühendriikides on see suhtarv 18 protsenti ja Ühendkuningriigis kümme protsenti. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, et neil on nii efektiivne süsteem.

Veelgi tähtsam on Eestis dialoog kodanikega. Vaja on ühiskondlikku arutelu nii poliitikute endi kui ka otsustajate ja kodanike seas, et selgitada välja, kuidas tervishoidu parema juurdepääsu ja kvaliteedi tagamiseks raha juurde tuua. Võib-olla otsustate näiteks, et tuleb makse tõsta, võib-olla, et sotsiaalkindlustusse või haigekassasse tuleb raha juurde tuua. Lahendamist vajab ka arstide ja õdede puuduse probleem. Lõppude lõpuks on patsiendid tarbijad ja hea on kõik, mis annab neile tervise parandamisel rohkem valikuvõimalusi. Eesti on paljudest teistes riikides ees e-tervise portaali ja terviseandmetele juurdepääsu poolest, mis muudab tervishoiusüsteemi tõhusamaks.

Teine oluline asi on omaosalus. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel läheb Eestis ligikaudu 21 protsenti inimestest eraarsti juurde, et saada parem juurdepääs tervishoiuteenusele. See tundub väga halva näitajana, kuid tegelikult ei ole see halb. Pigem näitab see, et inimesed tahaksid rohkem ja kiiresti arsti vastuvõtule saada. Heas tervishoiusüsteemis on osal elanikkonnast võimalik kasutada ka erameditsiini teenuseid.

Mis puutub pikkadesse järjekordadesse, siis teised riigid, nagu näiteks Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Taani, on püüdnud seda probleemi lahendada e-teenustega, mis Eestil juba olemas on. Minu arvates on küsimus selles, kuidas saavutada veelgi suurem efektiivsus fantastiliste uuendustega, nagu e-tervis ja digitaalsed teenused.

21.09.2016 23.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto