Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

David Vseviov: meie, nemad ja katastroofid

David Vseviov FOTO: Priit Simson

Mind pole juba aastaid rahule jätnud aimdus, et tänapäevaga võrreldes on muistne Kreeka tunduvalt suurema õigusega väärt kandma austavat tiitlit infoühiskond.

Tellijale Tellijale

Sest kui pärast naise ja laste tapmist ei teadnud kättemaksuhimulise Hera poolt hullusega nakatatud ja teadmatuses sellise jõleda teo sooritanud Herakles, milliseid samme oma süü hüvitamiseks astuda, pöördus ta nõu saamiseks Delfi oraakli poole ja sai temalt käsu asuda Eurystheuse teenistusse ning sooritada kuninga käsul 12 vägitegu, mille eest lubati talle tasuna surematust. Ning, nagu me edasisest sündmuste käigust teame, toimuski kõik järgnev vastavalt oraakli poolt täpselt paika pandud stsenaariumile. Ehk, ja olevikust erinevalt, oli tol kaugel ajal ka tulevik üks üheselt ette ennustatav (üleüldiselt jagatud arusaama puhul, et August Kitzbergi Tiina on libahunt, oligi neiu näol vastuvaidlematult tegemist libahundiga).

Kuid Delfi oraakel on vaikinud juba ligikaudu paar tuhat aastat ja kuigi tema rolli on erineva edukusega püüdnud täita Igor Mang, Edda Paukson, nõid Nastja ja paljud vähem populaarsust nautivad tulevikuennustajad, pole asi tulevikuga kaugeltki nii selge, nagu see oli kangelasest Heraklese ajal. Kuid samas on inimloomusele niivõrd omane soov saada teada tulevikku, seda enam, et lisaks peaks see – tuleviku mõistmisele suunatud võime –olema üheks olulisemaks meid loomariigist eristavaks tunnuseks.

23.09.2016 26.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto