Sisukord
Eesti
Postimees
22.09.2016
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaljuranna isa oli sõjakangelane (71) Eestlased leidsid varaste rändurite geene Vanahärra loovutas ajaloolised negatiivid lennujaamale Maakeelne väitekiri on haruldus Keila kirik sai uue tornikella Paide kasvataja teipis autistlikul lapsel suu kinni (1) Keila kooli õpetajatel jäi muist palka saamata Kriis haigekassas: Ossinovski on jäänud alasi ja haamri vahel (2) Eesti lühiuudised ERSO ja Postimees allkirjastasid koostööleppe Majandus Ansip pidi Junckerile alla vanduma (1) Eesti Energia kulutab Utah’s ligi miljon eurot aastas (7) Majanduse lühiuudised Palgakasvu tempo hakkab järele andma Välismaa Venemaa kinniste linnade asukad tunnevad uhkust (4) Välismaa lühiuudised Norra poisid naistega koos aja teenimises probleemi ei näe (1) Vene poliitika avangardistist hall kardinal Norra esitab väljakutse iganenud arusaamale armeest Arvamus Jüri Allik: doktoriõpe vajab raha, mitte reformi (2) Hardo Pajula: kiiremini, kõrgemale, solvunumalt! (26) Risto Berendson:Kohtumine allilmaga Lugeja kiri: keda valida presidendiks? Juhtkiri: kui ingliskeelne peaks olema rahvusülikool? (1) Välisekspert: eestlased rahastavad meditsiini arukalt ja efektiivselt (4) Postimees 1925. aastal: uhked sõjaväemanöövrid Päeva karikatuur: inglise keeles, Kalevipoeg, inglise keeles! Kultuur Kino-Snowdenit tasub vaadata ka sümpaatiata #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Sport Olümpiaülekannete saatus püsib lahtine USA lootused kustusid Spordi lühiuudised Klavanilt tugev avaldus põhikoosseisu koha tagasi võitmiseks Tantsud alaliitude presidenditoolide ümber Ujumiskoondise peatreeneriks kandideerib neli huvilist (1) Miks avastavad täiskasvanud eestlased enda jaoks järsku spordi? Tallinn Keila kirik sai uue tornikella Tarbija Eramaja korstna saab inimene ise puhtaks teha Naine korstna otsas, kodu puhas? Läänemaal kasvatatakse edukalt arbuuse Sügis sobib hästi istutamiseks AK #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Tartu Kiirus suurimal maanteel tõuseb, aga nelja raja asemel tuleb kolm (11) Kas kehaline kasvatus tõmbab spordi juurde või hoopis peletab? (1) Autovaba päeva tegelikkus: parkimiskohti ei jätkunud Tartu rattamaratonil jäi võidutüdruk karikata Särasilmne õpetaja paneb lapsed rõõmuga liikuma Volikogu arutab erakorraliselt eksvangide keskuse rajamist Universumi vanim tudeng armastab lauluisa Kreutzwaldi ja nurrumasin Jellit (1) Priit Pullerits: kimbutagem autojuhte! (3) Tartu olgu suurem! Aga kuidas seda teha? (1) Piirissaare põlenud palveraamatud ärkavad tasapisi uuele elule Meelelahutus Koomiks Sudoku

Keila kirik sai uue tornikella

2 min lugemist

Eile tõsteti Keila kiriku torni kolmas kirikukell, eelmised kellad paigaldati torni vastavalt 1744. ja 1852. aastal.

«Viimati viidi kell Keila kiriku torni 19. sajandil, nii et selles mõttes oleme täna tunnistajaks sajandi sündmusele,» ütles Keila koguduse õpetaja Marek Roots kella paigaldamist vaatama kogunenud inimestele. Kirikuesine oli rahvast täis, alates helkurvestides lastest kuni üsna eakate linnaelanikeni.

Roots luges palve, seejärel demonstreeris ta kohalviibijatele kummihaamri löögi abil kella suurepärast kõla ning pärast seda kergitas tõstemasin kella aeglaselt taeva poole. Kirikukell telliti täpselt nii suur, et see torni aknaavast sisse mahuks. Seetõttu nõudis kella torni toimetamine väga täpset kätt, sest kella ja aknaraamide vahele jäi mõlemalt poolt umbes sentimeeter vaba ruumi. Tõstjad olid aga väga täpsed mehed ja nii jõudis kell vähimategi probleemideta üles.

Keila kiriku uus kell on tähelepanuväärne selle poolest, et see on valatud mitusada aastat tegutsenud Saksa firmas Rincker sajanditega kujunenud traditsioonide kohaselt.

«Rincker on alates 16. sajandist tegutsev firma, mis on kogu aeg ühe perekonna käes olnud ja kus töövõtteid on järgmisele põlvkonnale edasi antud. See on esimene Eestisse valatud kell nende töökojast. Käisime koos orelimeister Toomas Mäeväljaga seda valamist vaatamas,» rääkis Roots.

Firma valas korraga kümmekond kella. Ülejäänud tellijad olid erinevad kogudused Saksamaalt. «Meie olime nii-öelda väliskülalised ja saime selle tõttu ka mõningase tähelepanu osaliseks,» meenutas Roots. «Meie kell ei olnud kõige suurem, mis seal valati, mõned olid veel suuremad. Valamine ise käis nii, et oli suur katel, mille sees oli see valumass. Ja kui õige temperatuur oli saavutatud, siis hakati seda maa sees olevatesse vormidesse valama. Sisemine ja välimine savivorm olid maa sees ja see valu lasti lihtsalt ühel hetkel sinna vahele.»

Ta lisas, et Rinckeri töökoda on eriline ka selle poolest, et seal kasutatakse traditsioonilisi, käsitsi tehtud vorme. «Tänapäeval saab vormi ka nii teha, et inimese käsi seal suurt midagi ei tee, aga nemad on jäänud ajaloolise vormi juurde. Oluline on ka see, et kirikukellasid valatakse alati reedeti. Miks? See on seotud suure reede ja Kristuse ristilöömisega. Nii nagu Kristus maeti maha, nii maetakse ka need kellad sümboolselt maha. Ja kui nad on pärast valamist nii umbes nädal aega jahtunud, siis hakatakse neid välja võtma. See sümboliseerib ülestõusmist. Kokkuvõttes oli tegemist tõsise vaimuliku sündmusega. Kohal oli üks saksa kirikuõpetaja, kes juhtis ürituse vaimulikku osa, kõlasid laulud ja palved,» rääkis Roots.

Keila kiriku torn tehti kirikuõpetaja sõnul korda kümmekond aastat tagasi, kui vahetati välja kõik pehkinud palgid ja pandi uus katuseplekk. «Ehitajad ütlesid tookord, et vana tornikiivrit hoidis koos ainult katuseplekk,» jutustas Roots.

Praegu on kiriku peamine mure parandamist vajav katus. Keila kirikul on nimelt kiltkivist katus ja selle remont on väga kallis. «Kuna Eestis on ainult kolm kirikut, millel on kiltkivist katus, siis muinsuskaitseamet ei ole tahtnud leppida ka sellega, et katusel mingit muud materjali kasutada. Nii et kohalike rahadega me seda tööd ära teha ei suuda,» rääkis Roots.

Katuse remont käib ka Keila linnavalitsusele üle jõu, kuigi muudes asjades on linn kirikut võimaluse korral rahaliselt toetanud. Nii kattis linnavalitsus uue kella maksumusest kaks kolmandikku.

Kui kell on paika seatud ja töökorras, hakkab kirikust kellahelinat kostma lisaks kiriklikele sündmustele igal keskpäeval. Kiriku uuendatud kellasüsteemi pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma laupäeval, 1. oktoobril kell 14 algaval jumalateenistusel.

Seotud lood
21.09.2016 23.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto