Sisukord
Juhtkiri
Postimees
22.09.2016
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaljuranna isa oli sõjakangelane (71) Eestlased leidsid varaste rändurite geene Vanahärra loovutas ajaloolised negatiivid lennujaamale Maakeelne väitekiri on haruldus Keila kirik sai uue tornikella Paide kasvataja teipis autistlikul lapsel suu kinni (1) Keila kooli õpetajatel jäi muist palka saamata Kriis haigekassas: Ossinovski on jäänud alasi ja haamri vahel (2) Eesti lühiuudised ERSO ja Postimees allkirjastasid koostööleppe Majandus Ansip pidi Junckerile alla vanduma (1) Eesti Energia kulutab Utah’s ligi miljon eurot aastas (7) Majanduse lühiuudised Palgakasvu tempo hakkab järele andma Välismaa Venemaa kinniste linnade asukad tunnevad uhkust (4) Välismaa lühiuudised Norra poisid naistega koos aja teenimises probleemi ei näe (1) Vene poliitika avangardistist hall kardinal Norra esitab väljakutse iganenud arusaamale armeest Arvamus Jüri Allik: doktoriõpe vajab raha, mitte reformi (2) Hardo Pajula: kiiremini, kõrgemale, solvunumalt! (26) Risto Berendson:Kohtumine allilmaga Lugeja kiri: keda valida presidendiks? Juhtkiri: kui ingliskeelne peaks olema rahvusülikool? (1) Välisekspert: eestlased rahastavad meditsiini arukalt ja efektiivselt (4) Postimees 1925. aastal: uhked sõjaväemanöövrid Päeva karikatuur: inglise keeles, Kalevipoeg, inglise keeles! Kultuur Kino-Snowdenit tasub vaadata ka sümpaatiata #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Sport Olümpiaülekannete saatus püsib lahtine USA lootused kustusid Spordi lühiuudised Klavanilt tugev avaldus põhikoosseisu koha tagasi võitmiseks Tantsud alaliitude presidenditoolide ümber Ujumiskoondise peatreeneriks kandideerib neli huvilist (1) Miks avastavad täiskasvanud eestlased enda jaoks järsku spordi? Tallinn Keila kirik sai uue tornikella Tarbija Eramaja korstna saab inimene ise puhtaks teha Naine korstna otsas, kodu puhas? Läänemaal kasvatatakse edukalt arbuuse Sügis sobib hästi istutamiseks AK #Brangelina lahutus – vaade läbi lukusilma Tartu Kiirus suurimal maanteel tõuseb, aga nelja raja asemel tuleb kolm (11) Kas kehaline kasvatus tõmbab spordi juurde või hoopis peletab? (1) Autovaba päeva tegelikkus: parkimiskohti ei jätkunud Tartu rattamaratonil jäi võidutüdruk karikata Särasilmne õpetaja paneb lapsed rõõmuga liikuma Volikogu arutab erakorraliselt eksvangide keskuse rajamist Universumi vanim tudeng armastab lauluisa Kreutzwaldi ja nurrumasin Jellit (1) Priit Pullerits: kimbutagem autojuhte! (3) Tartu olgu suurem! Aga kuidas seda teha? (1) Piirissaare põlenud palveraamatud ärkavad tasapisi uuele elule Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kui ingliskeelne peaks olema rahvusülikool?

2 min lugemist
Tartu ülikool. FOTO: Margus Ansu / Postimees

Üks maailma tunnustatuimaid ülikoolide edetabeleid Quacquarelli Symonds World University Rankings asetas tänavu Tartu Ülikooli rekordkõrgele 347. kohale. Teine statistika näitab samuti rekordit: tänavu kaitstakse rahvusülikoolis vaid 7,6 protsenti doktoritöödest eestikeelsena.

Kui Eesti on mingis mainekas rahvusvahelises võrdluses edukas, rõõmustame kõik. Et võita, tuleb meil, tahame või mitte, arvestada keskkonna mängureeglitega. Maailma keskne teaduskeel on inglise keel, ent kuidas siis talitada nii, et last pesuveega välja ei visataks? Eesti keele teaduskeelena säilimine on meie riigi peamise mõtte ehk eesti keele ja kultuuri hoidmise kontekstis võtmetähtsusega küsimus.

Selleks, et mõista, millise kivi all on vähid peidus, tuleb vaadelda noorte erialavalikuid. Meie ülikoolid võistlevad praegusajal sisuliselt üleilmselt, seega peavad nad kahtlemata olema atraktiivsed ning heal rahvusvahelisel tasemel. Samas on oluline, et bakalaureuseõpe oleks lõviosas eestikeelne. Vaid nii omandatakse juba tudengina oma valdkonnas vajalik eestikeelne teadussõnavara ning luuakse seeläbi tulevikku silmas pidades vajalik sideniit ühiskonnaga.

Kui õpe on juba algtasandil ingliskeelne, tekib nõiaring. Magister või doktor läheb nii moel või teisel Eestile kaotsi. Ta ei pruugi olla suuteline oma teadustöid populariseerima – see tähendab ühiskonnani viima, uusi noori eesti keeles juhendama ning erialakeelt täiendama. Algtaseme kõrval on olulise tähtsusega ka teadusartiklite avaldamise nõue, mis meie oludes ei tohiks olla läbinisti ingliskeelne.

Õnneks on Eestis viimastel aastatel olnud ka häid näiteid, mis tõestavad, et eesti keel on teaduskeelena endiselt arvestatav. Näiteks läbinisti rahvusvahelise ja üleilmset tähelepanu äratanud tudengisatelliidiga EstCube seotud teadustööd olid suures osas ingliskeelsed, samas suutsid projektis osalenud igal tasandil Eesti avalikkust eesti keeles kõnetada, alates massipublikust ja lõpetades kitsama erialase auditooriumiga. Ajakiri Horisont on suutnud kasvatada ja enda ümber koondada uue kaastööliste põlvkonna, mis avaldab positiivset mõju eestikeelsele teadusele.

Nii et ühest küljest on ingliskeelne rahvusülikool täiesti normaalne nähe, kuid hirmul ei ole ainult suured silmad. Eesti keel teaduskeelena on üks neid selgrooge, mis meie väikest riiki ja rahvast püsti hoiab. Seega peame me selle hoidmisse tõsiselt panustama. Vastasel korral tekib ohtlik võõrandumine, mis viib ka teadlaste mittemõistmiseni (siit on vaid väike sammuke kas või teaduse rahastamise küsimusteni) ning ajude väljavool hakkab pikemas perspektiivis negatiivselt mõjutama kõiki valdkondi.

Seotud lood
    21.09.2016 23.09.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto