Sisukord
Arvamus
Postimees
23.09.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kallase déjà vu 1988. aastast (12) Keskerakond ei pea Toobali tehingut siduvaks Haigekassa eelarveauk jääb lappimata Kinnistu väärtus on vähemalt kolm miljonit Tagakülg Palju õnne Riigipeaks pürgijad debateerisid vabamas õhustikus Raivo Vare: senine edulugu tuleb ümber mõtestada Peaminister Taavi Rõivas: oleme ambitsoonikad Asendustegevused röövivad valitsuse otsustusvõime (15) Tulevikuraudtee hävitab põlise talukoha Majandus Uus kiiresti kasvav klass – pentamiljonärid (1) Investeerimisfirma turgutab üles kodumaist pesubrändi Majanduse lühiuudised Vabakaubanduslepe jääb tänavu ilmselt sõlmimata Välismaa Vastast ei ole: Eesti äärmuslased võitlevad varjudega (4) Välismaa lühiuudised 22.09 KOHALIK VAADE: Presidendikandidaatide väike menu peegeldab ameeriklaste väsimust Mustanahalise surm vallandas Charlotte’is viha ja kaose Kameruni linn elab Boko Harami rünnakute hirmus Arvamus Postimees 1935. aastal: raamat räägib omanikust Kadri Liik: kuidas valida presidenti (3) Andrus Karnau: piima tõid, raha ei saanud (1) Ivar Raig: uue presidendivalimiste korra ootel Juhtkiri: Rail Balticu tegelik hind (11) Vastukaja: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte (51) Päeva karikatuur: raudteed rahvas ei sega Taavi Minnik: vabaduse ränk koorem (1) Kultuur Kolm meesoost meest Luuletab, ei luura Peeter Simm käis Venemaa kuurordis ja saatis sealt telegrammi Sport Kanada pani Euroopa paika, Põhja-Ameerika noortele väärt võit Randjärv lahkub, võimlemisliit otsib aktiivsemat presidenti Spordi lühiuudised Täht ja Teppan: vollekoondise lahutamatu duo Varrak sobitab kokku puslet võõrastest mängijatest Kulturistide eetikalahing (1) Segane vesi WADA ümber selgemaks ei saanud (1) Tarbija Skrunda-1 viib ühtaegu ajas tagasi ja teise dimensiooni Stuttgart kehutab elektriautodega sõitma (1) Tartu Pätid varastasid päästjate tehnika Laulupäev heidab pilgu minevikku ja tulevikku Tähtverest kostub autouudiseid Tähtvere rahvas avab õuntest lookas õued Seatembud jätkuvad, maksumaksja muudkui maksab (4) Gert Kullamäe: on küsimärke ja ootusärevust Meestearst näitab oma kunstikogu mehelikumat poolt Lihtne ilus lugu paelub koomikaga Teadlaste Öö paisus ootamatult suureks Mati Upruse näitus: cherchez la femme Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vastukaja: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte

2 min lugemist
Majandusteadlane ja kolumnist Hardo Pajula. FOTO: ERIK PROZES/

Hardo Pajula saab arvamuste avaldamiseks üsna tihti ja suurelt Postimehe paberlehe lehepinda. Tasuks aga pisut analüüsida nende üsna emotsionaalsete arvamuste loogilist ülesehitust ja seda, mida ta nende arvamustega õieti öelda tahab.

Näiteks on ta kirjutanud arvamuse Jaapani riigi 1930ndate defitsiitsest kulutamisest ja selle tagajärjest: «Takahashi jutlused pead tõstvast inflatsioonist ei mõjunud raha maitse suhu saanud armeele eriti veenvalt ning ohvitseride radikaalsem osa hakkas rahandusministris nägema Jaapani rahvuslike huvide reeturit. 1936. aasta veebruaris toimunud riigipöördekatse käigus tappis Takahashi magamistuppa tunginud mässuline leitnant ministri püstolilasuga. Sellega olid Takahashi armeed puudutanud struktuursed reformid lõppenud ja Jaapani tee tulevasse sõtta avatud.» (PM 17.12.2013)

Siit järgneb loomulikult küsimus, kas ka praegu läheb nii (vt nt «Jaapani riigivõlg üle kvadriljoni», ÄP 14.08.14). Ühes oma varasemas arvamuses kirjutab Pajula küll Jaapani teest (PM 7.08.2012), aga seejuures ei sõnagi Jaapani valitsuse defitsiitsest kulutamisest ja selleks ajaks juba kogunenud üsna suurest riigivõlast, mis oli kindlasti ka siis juba üle 200 protsenti SKTst.

Seejuures on Jaapani SKT elaniku kohta Vikipeedia andmetel suurem kui Saksamaal, samuti on jaapanlaste keskmine eluiga maailmas üks kõrgemaid. Jaapani SKT on elaniku kohta 38 341 USA dollarit, Saksamaa SKT elaniku kohta 33 023 USA dollarit.

Hiljuti avaldatud arvamuses (PM 14.09) on Hardo Pajula väitnud: «Revolutsiooniga silmitsi seisval ülemklassil on põhimõtteliselt kaks võimalust. Esiteks ülestõus jõuga maha suruda (1848. aasta Juunipäevad Prantsusmaal) või üritada reformidega alamklassi toetus võita – see tee valiti pärast Teist maailmasõda. Reformid kujutavad endast sisuliselt alamklassi äraostmist ja nõuavad väga palju raha (mitte et esimene võimalus nüüd odav oleks).»

Lugupeetud toimetus võiks temalt küsida, kas ta eelistaks siis lõppkokkuvõttes esimest varianti, kuna ta teisele võimalusele ilmselgelt vastu seisab. Eesti rahvale Pajula loomulikult meeldib, sest eesti rahvatarkuski väidab: «Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Võlg on võõra oma.»

Tuleks ehk aga siiski pisut rohkem selgitada rahvale majanduse tegelikke toimimispõhimõtteid.

Margus Eimre,

TÜ patofüsioloogia vanemteadur, dr med (arstiteadus)

Seotud lood
22.09.2016 24.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto