Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (43) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vastukaja: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte

2 min lugemist
Majandusteadlane ja kolumnist Hardo Pajula. FOTO: ERIK PROZES/

Hardo Pajula saab arvamuste avaldamiseks üsna tihti ja suurelt Postimehe paberlehe lehepinda. Tasuks aga pisut analüüsida nende üsna emotsionaalsete arvamuste loogilist ülesehitust ja seda, mida ta nende arvamustega õieti öelda tahab.

Näiteks on ta kirjutanud arvamuse Jaapani riigi 1930ndate defitsiitsest kulutamisest ja selle tagajärjest: «Takahashi jutlused pead tõstvast inflatsioonist ei mõjunud raha maitse suhu saanud armeele eriti veenvalt ning ohvitseride radikaalsem osa hakkas rahandusministris nägema Jaapani rahvuslike huvide reeturit. 1936. aasta veebruaris toimunud riigipöördekatse käigus tappis Takahashi magamistuppa tunginud mässuline leitnant ministri püstolilasuga. Sellega olid Takahashi armeed puudutanud struktuursed reformid lõppenud ja Jaapani tee tulevasse sõtta avatud.» (PM 17.12.2013)

Siit järgneb loomulikult küsimus, kas ka praegu läheb nii (vt nt «Jaapani riigivõlg üle kvadriljoni», ÄP 14.08.14). Ühes oma varasemas arvamuses kirjutab Pajula küll Jaapani teest (PM 7.08.2012), aga seejuures ei sõnagi Jaapani valitsuse defitsiitsest kulutamisest ja selleks ajaks juba kogunenud üsna suurest riigivõlast, mis oli kindlasti ka siis juba üle 200 protsenti SKTst.

Seejuures on Jaapani SKT elaniku kohta Vikipeedia andmetel suurem kui Saksamaal, samuti on jaapanlaste keskmine eluiga maailmas üks kõrgemaid. Jaapani SKT on elaniku kohta 38 341 USA dollarit, Saksamaa SKT elaniku kohta 33 023 USA dollarit.

Hiljuti avaldatud arvamuses (PM 14.09) on Hardo Pajula väitnud: «Revolutsiooniga silmitsi seisval ülemklassil on põhimõtteliselt kaks võimalust. Esiteks ülestõus jõuga maha suruda (1848. aasta Juunipäevad Prantsusmaal) või üritada reformidega alamklassi toetus võita – see tee valiti pärast Teist maailmasõda. Reformid kujutavad endast sisuliselt alamklassi äraostmist ja nõuavad väga palju raha (mitte et esimene võimalus nüüd odav oleks).»

Lugupeetud toimetus võiks temalt küsida, kas ta eelistaks siis lõppkokkuvõttes esimest varianti, kuna ta teisele võimalusele ilmselgelt vastu seisab. Eesti rahvale Pajula loomulikult meeldib, sest eesti rahvatarkuski väidab: «Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Võlg on võõra oma.»

Tuleks ehk aga siiski pisut rohkem selgitada rahvale majanduse tegelikke toimimispõhimõtteid.

Margus Eimre,

TÜ patofüsioloogia vanemteadur, dr med (arstiteadus)

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto