Sisukord
Juhtkiri
Postimees
23.09.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kallase déjà vu 1988. aastast (12) Keskerakond ei pea Toobali tehingut siduvaks Haigekassa eelarveauk jääb lappimata Kinnistu väärtus on vähemalt kolm miljonit Tagakülg Palju õnne Riigipeaks pürgijad debateerisid vabamas õhustikus Raivo Vare: senine edulugu tuleb ümber mõtestada Peaminister Taavi Rõivas: oleme ambitsoonikad Asendustegevused röövivad valitsuse otsustusvõime (15) Tulevikuraudtee hävitab põlise talukoha Majandus Uus kiiresti kasvav klass – pentamiljonärid (1) Investeerimisfirma turgutab üles kodumaist pesubrändi Majanduse lühiuudised Vabakaubanduslepe jääb tänavu ilmselt sõlmimata Välismaa Vastast ei ole: Eesti äärmuslased võitlevad varjudega (4) Välismaa lühiuudised 22.09 KOHALIK VAADE: Presidendikandidaatide väike menu peegeldab ameeriklaste väsimust Mustanahalise surm vallandas Charlotte’is viha ja kaose Kameruni linn elab Boko Harami rünnakute hirmus Arvamus Postimees 1935. aastal: raamat räägib omanikust Kadri Liik: kuidas valida presidenti (3) Andrus Karnau: piima tõid, raha ei saanud (1) Ivar Raig: uue presidendivalimiste korra ootel Juhtkiri: Rail Balticu tegelik hind (11) Vastukaja: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte (51) Päeva karikatuur: raudteed rahvas ei sega Taavi Minnik: vabaduse ränk koorem (1) Kultuur Kolm meesoost meest Luuletab, ei luura Peeter Simm käis Venemaa kuurordis ja saatis sealt telegrammi Sport Kanada pani Euroopa paika, Põhja-Ameerika noortele väärt võit Randjärv lahkub, võimlemisliit otsib aktiivsemat presidenti Spordi lühiuudised Täht ja Teppan: vollekoondise lahutamatu duo Varrak sobitab kokku puslet võõrastest mängijatest Kulturistide eetikalahing (1) Segane vesi WADA ümber selgemaks ei saanud (1) Tarbija Skrunda-1 viib ühtaegu ajas tagasi ja teise dimensiooni Stuttgart kehutab elektriautodega sõitma (1) Tartu Pätid varastasid päästjate tehnika Laulupäev heidab pilgu minevikku ja tulevikku Tähtverest kostub autouudiseid Tähtvere rahvas avab õuntest lookas õued Seatembud jätkuvad, maksumaksja muudkui maksab (4) Gert Kullamäe: on küsimärke ja ootusärevust Meestearst näitab oma kunstikogu mehelikumat poolt Lihtne ilus lugu paelub koomikaga Teadlaste Öö paisus ootamatult suureks Mati Upruse näitus: cherchez la femme Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Rail Balticu tegelik hind

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Kui palju maksab sajandi taristuprojektiks tituleeritud Rail Baltic? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on pakkunud raudteeprojekti Eesti osa kogumaksumuseks käibemaksuta 1,31 miljardit eurot, millest ligi 80 protsenti peaks tulema Euroopa Liidu rahakotist. Täpselt samamoodi tehakse arvutusi, kas ja millisel määral hakkab Rail Baltic end ära majandama.

Kuid nii, nagu on olemas kirjutamata seadused, on igal asjal peale materiaalse väärtuse olemas ka emotsionaalne. Kindlasti ka Rail Balticul endal. See on uus põhja-lõunasuunaline transpordikoridor, uus ühendus Euroopaga meie maanurgast – sellest ka meie põhjanaabrite suur huvi projekti vastu. Raudteed rajades on paratamatu, et see sõidab läbi eravalduste. Sama hoolsalt, nagu tegeldakse raudteeohutusega, tuleb tegeleda ka inimestega, kelle valdusi – kodusid, suvemaju – kavandatav trass puudutab.

Üks asi on kinnisvara hind. Mõneski paigas ei pruugi see olla väga kõrge. Kaunis maamaja kaunis kohas võib turuhindadesse ümber panduna võrduda õige tillukese korteriga pealinna mitte kõige atraktiivsemas paigas. Ent omanikule on see üpris hindamatu väärtusega: siin on vaadatud kallimaga suveöödel tähti, kasvatatud lapsi ja lapselapsi, siia on võib-olla sõidetud kui pelgupaika linna kära ja müra eest. Nüüd tuleb sellega sundkorras hüvasti jätta. Raha on raha, aga siiski kõigest raha.

Niisuguste küsimuste lahendamine on Eestile proovikivi. Ametkondadel tuleb näidata, et me oleme väärikas õigusriik ja seejuures ka õiglane riik. Ülbus ja kivinäoline bürokraatia teevad meile häbi. Oleme ju näinud dokumentaalfilme ja lugenud raamatuid sellest, kuidas näiteks Sotši olümpiarajatisi ehitades ei hoolitud inimestest ega nende varast natukestki. Meie ei peaks sellist teed käima.

Kardetavasti on suurprojektide puhul, kus avalik huvi kaalub üles erahuvi, kellegi haiget saamine vältimatu. Niisugust valu pole võimalik lõpuni kompenseerida, kuid leevendada küll. Sundolukorda sattunud inimesele tuleks igal juhul püüda hüvitada ka emotsionaalset väärtust. Kedagi ei saa üle kullata, aga ka turuhind pole õiglane lahendus. Kui nn motivatsioonitasu määramiseks pole õiguslikku alust, tuleb regulatsioone täiendada. Eesti riik ei peaks olema kodanike suhtes külm ja jäik.

Sellel, kuidas me niisuguseid olukordi lahendada suudame, võib olla ootamatult suur tähendus kogu Rail Balticu projektile. Kui kodanike hinnangus jääb kõlama võimude liigne surve, ei tule see avalikule arvamusele kasuks. Kui eestlased saavad Rail Balticu üle uhkust tunda, mõjutab see kindlasti ka projekti ärilist käekäiku.

Seotud lood
22.09.2016 24.09.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto