Sisukord
Päevakomm
Postimees
27.09.2016
Eesti Riigipea otsingutes kõlab enim Jüri Luige nimi (15) Galerii: vaata, mis toimus Teadlaste Öö festivalil kaisuloomahaiglas Mälumäng Tartu maantee neljarajaliseks ehitanud Nordecon nõuab hiigelsummat (2) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tarankovi tapmises kahtlustatakse ohvri lähikondlast Kirglik võimuvõitlus Keskerakonna kontoris (2) Eestiga seotud suur salakaubaskeem kukutas FSB kindralid (4) Salakaubaärimehed kaebavad üksteise peale ULS Estonia: need on tellitud artiklid Majandus Puidutootjad heidavad kivi töötukassa kapsaaeda (3) Millised maksud järgmisel aastal tõusevad Osa eesti digikultuuri pääseb hävingust (1) Välismaa Teisitimõtlejate raske elu: intiimpildid internetti ja kõrva äralõikamisähvardused Välismaa lühiuudised Aseri kritiseeritud referendum koondab trumbid Əliyevi kätte Gröönimaa jääkilbi sulamine võib paljastada külma sõja aegsed jäätmed (1) Hispaania sotsi sõnul tõi Podemosele edu Merkeli «suur koalitsioon» KOHALIK VAADE: Rajoy kindlustas seljatagust Korruptsiooni hõng Əliyevite ümber Kas Uganda surmatee vajab vaimude väljaajamist või paremat kontrolli? Arvamus Mart Laar: ENSV viimane ohe (10) Alar Kilp: valimiskogu koosseisu häälteenamuse nõude kaotamine oleks suur viga (6) Margit Sutrop: spikker riigikogule. Kuidas leida Eestile konsensuslik president? (3) Indrek Mustimets: kuidas valida ühisosaga presidenti? (1) Juhtkiri: troonide mäng Keskerakonnas (3) Postimees 1996. aastal: Kogan kandideerib edasi Kalev Aasmäe: rändlustasude kaotamine vähendab privaatsust Liisi Uder: pension pole vaid riigi mure (14) Kultuur Kultuuri lühiuudised Paha oled, kapitalismike! Osa eesti digikultuuri pääseb hävingust (1) Sport Tartu alustab euroteekonda Spordi lühiuudised Margus Hunt kehastus taas kopameheks MMA-matš lõppes Barutole kipsis käe ja kümne õmblusega Kodune jalgpalliliiga: võrdne nelik spurdib fotofiniši poole Heiki Nabi uutest reeglitest: muutused sobivad mulle Meeskond, millel pole minevikku ega tulevikku Klopp nõuab Liverpooli mängijatelt veelgi suuremat panust Tartu Majamürakas Kanada suurimas linnas sai nime Tartu ülikooli järgi Tartu ülikool paneb kinni oma viimase apteegi Tartus joonistatud nädala näod vaatavad möödujaid Torontos Poed haaravad Lõunakeskuse liuvälja enda alla Annelinna kahe kooli juures valmis uus võimlemislinnak Võitluskunstid eeldavad isiksuse küpsust (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kalev Aasmäe: rändlustasude kaotamine vähendab privaatsust

2 min lugemist
Kalev Aasmäe. FOTO: Laura Oks

Euroopa Liit on viimasel kümnendil liikunud selles suunas, et tarbijad ei peaks teises liikmesriigis mobiiltelefoniga helistamise, sõnumite saatmise ning internetis surfamise eest maksma rohkem kui kodumaal. Rändlustasud peaks praegu kehtiva plaani järgi kaduma järgmise aasta juunis.

See tähtaeg võib aga nihkuda, kuna rändlustasude kaotamise detailide kokkuleppimine on seni kulgenud üsna vaevaliselt. Oma panuse venimisse on andnud ka digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip koos digivoliniku Günther Oettingeriga.

Volinikud esitasid septembri alguses ilmselt mobiilioperaatorite lobitöö tulemusena ettepaneku, mille järgi saaks Euroopa tarbijad telefoni- ja andmesideteenuseid teistes liikmesriikides lisatasudeta kasutada vaid 90 päeva aastas. See oli komisjoni varasemate lubadustega võrreldes oluline pööre, mistõttu tabas plaani kohe üldine pahameeletorm.

Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistas Ansipi ja Oettingeri ettepaneku kõlbmatuks ning käskis neil selle täielikult ümber teha. Kurioosne juhtum leidis välismeedias üsna suurt kandepinda, väljaanne EU Observer nimetas toimunut lausa fiaskoks.

Eelmisel nädalal esitlesid sakutada saanud digivolinikud uut kava, mille järgi soovitakse Euroopa mobiilikasutajaid siduda ajaliste limiitide asemel hoopis mingite konkreetsete liikmesriikidega. Täpsemalt, selleks et tarbija saaks kasutada teistes ELi riikides rändlustasudeta mobiiliteenuseid, peaks tema SIM-kaart olema seotud elukohariigiga või mõne sellise liikmesriigiga, millega konkreetsel tarbijal on  näiteks piiriülese töötajana või vahetusüliõpilasena olemas «kindel side».

Juhul kui klient kasutab rändlusteenust oluliselt rohkem kui kodumaiseid teenuseid või kui peamiselt rändlemiseks kasutatav SIM on pikka aega kasutuseta, oleks operaatoril õigus tarbijalt Euroopa Komisjoni määratud suuruses lisatasu küsida. Sama kehtib ka siis, kui tarbija sõlmib rändlemise ajal mitu SIM-kaardi teenuslepingut ja kasutab neid üksteise järel.

Ansipi ja Oettingeri eelkäija Neelie Kroes lootis, et ühisturu arendamine rändlustasude kaotamise kaudu vähendab Euroopa digitaalset mahajäämust. Kas praegune lahendus seda ka toetab, on küsitav. Pole saladus, et telekomiäri on väga investeeringumahukas ettevõtmine, ning lähiaastatel tuleb operaatoritel hakata panustama juba uuele, 5G-tehnoloogiale.

Kui volinike uus plaan läbi läheb, on Euroopa telekomifirmad sunnitud paigutama üha enam ressursse innovatsiooni asemel hoopis miljonite tarbijate isikupõhiste liikumis- ja kasutusmustrite jälgimisele, kogutud andmete analüüsimisele ning lisatasude rakendamisega seotud vaidluste lahendamisele.

Operaatorite jaoks on tegu parema variandiga kui rändlustasude täielik, tingimusteta kaotamine, tarbijatele tähendab see aga üha suurenevat isikupõhist jälgimist.

Seotud lood
26.09.2016 28.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto