Sisukord
Arvamus
Postimees
27.09.2016
Eesti Riigipea otsingutes kõlab enim Jüri Luige nimi (15) Galerii: vaata, mis toimus Teadlaste Öö festivalil kaisuloomahaiglas Mälumäng Tartu maantee neljarajaliseks ehitanud Nordecon nõuab hiigelsummat (2) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tarankovi tapmises kahtlustatakse ohvri lähikondlast Kirglik võimuvõitlus Keskerakonna kontoris (2) Eestiga seotud suur salakaubaskeem kukutas FSB kindralid (4) Salakaubaärimehed kaebavad üksteise peale ULS Estonia: need on tellitud artiklid Majandus Puidutootjad heidavad kivi töötukassa kapsaaeda (3) Millised maksud järgmisel aastal tõusevad Osa eesti digikultuuri pääseb hävingust (1) Välismaa Teisitimõtlejate raske elu: intiimpildid internetti ja kõrva äralõikamisähvardused Välismaa lühiuudised Aseri kritiseeritud referendum koondab trumbid Əliyevi kätte Gröönimaa jääkilbi sulamine võib paljastada külma sõja aegsed jäätmed (1) Hispaania sotsi sõnul tõi Podemosele edu Merkeli «suur koalitsioon» KOHALIK VAADE: Rajoy kindlustas seljatagust Korruptsiooni hõng Əliyevite ümber Kas Uganda surmatee vajab vaimude väljaajamist või paremat kontrolli? Arvamus Mart Laar: ENSV viimane ohe (10) Alar Kilp: valimiskogu koosseisu häälteenamuse nõude kaotamine oleks suur viga (6) Margit Sutrop: spikker riigikogule. Kuidas leida Eestile konsensuslik president? (3) Indrek Mustimets: kuidas valida ühisosaga presidenti? (1) Juhtkiri: troonide mäng Keskerakonnas (3) Postimees 1996. aastal: Kogan kandideerib edasi Kalev Aasmäe: rändlustasude kaotamine vähendab privaatsust Liisi Uder: pension pole vaid riigi mure (14) Kultuur Kultuuri lühiuudised Paha oled, kapitalismike! Osa eesti digikultuuri pääseb hävingust (1) Sport Tartu alustab euroteekonda Spordi lühiuudised Margus Hunt kehastus taas kopameheks MMA-matš lõppes Barutole kipsis käe ja kümne õmblusega Kodune jalgpalliliiga: võrdne nelik spurdib fotofiniši poole Heiki Nabi uutest reeglitest: muutused sobivad mulle Meeskond, millel pole minevikku ega tulevikku Klopp nõuab Liverpooli mängijatelt veelgi suuremat panust Tartu Majamürakas Kanada suurimas linnas sai nime Tartu ülikooli järgi Tartu ülikool paneb kinni oma viimase apteegi Tartus joonistatud nädala näod vaatavad möödujaid Torontos Poed haaravad Lõunakeskuse liuvälja enda alla Annelinna kahe kooli juures valmis uus võimlemislinnak Võitluskunstid eeldavad isiksuse küpsust (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Alar Kilp: valimiskogu koosseisu häälteenamuse nõude kaotamine oleks suur viga

2 min lugemist
Politoloog Alar Kilp. FOTO: Margus Ansu

Nii president Toomas Hendrik Ilves oma 12. septembril peetud kõnes kui ka presidendivalimiste süsteemi kujundajate hulgas olnud Jüri Adams (PM 23.09) on leidnud, et valimissüsteemi tuleb muuta, nii et valimiskogus ei kehtiks enam koosseisu enamuse poolthäälte nõue, president valitaks ära kindla peale ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

Ettepanek oleks hea ainult siis, kui eesmärk omaette oleks presidendi «äravalimine». Ent põhjus, miks täpselt sama valimissüsteemi puhul kuni käesolevate valimisteni valiti president ära ning sel korral ei valitud, ei ole mitte valimissüsteemi selles osas, vaid kandidaatide valikus ja osapoolte tahtmatuses üksteise kandidaatidega leppida.

Probleem ei ole mitte valimiskogu teises voorus, vaid selles, et nii kandidaadid kui kampaaniad erakonnastusid ning viimaks sõelale jäänud kandidaatidel ei olnud piisavat toetust ei erakondade ega valimiskogu liikmete seas. Kui nüüd muuta Ilvese ja Adamsi ettepaneku kohaselt valimiste korda, annaks see erakondadele veelgi vabamad käed ja tugevama motivatsiooni esitada oma kandidaat ja hoida sellest kinni kuni lõpuni, kuna sellisel juhul võidab parima tulemuse saanu. Kui see süsteem kehtinuks 24. septembril, oleks Kallas valitud ära 42% valimiskogu liikmete häältega Jõksi 40% vastu. Kui see süsteem hakkab kehtima tulevikus, võib kandidaat valituks osutuda ka 34% valimiskogu häältega (kui vastuseis temale on sama suur kui toetus).

Praeguste presidendivalimiste probleem oli kandidaatide liigne erakonnakesksus ning ka see, et ühegi kandidaadi toetus ei riigikogus ega valimiskogus polnud presidendi ameti jaoks piisavalt lai. Viga polnud mitte valimiskogu teise vooru koosseisu enamuse häälte nõudes. 

Presidendivalimiste korda võiks ja peaks muutma mitmes teises tahus. Mõistuspärastele inimestele (näiteks väljastpoolt Eestit) on raske seletada valimiskorda, kus valituks osutub kandidaat, kes mõnes valimisvoorus ei kandideerigi. Mis voorus sellisel mängureeglil on, on arusaamatu. Kaaluda võiks ka otsevalimisi, kuna paistab, et nõudlus presidendi otsevalimisteks on kasvanud. Ent kui muuta vaid olemasoleva valimissüsteemi nüansse, siis pelgalt valimiskogu teise vooru enamushäälte nõudest loobumine vaid süvendab tänaseks tekkinud probleemi.

Seotud lood
26.09.2016 28.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto