Sisukord
Arter
Tänane leht
01.10.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg Kibibi ootab järglast Kaljulaidi ülesseadmiseks andis allkirja 90 riigikogu liiget Eesti lühiuudised Ilm mängis Leedole viimasel päeval vingerpussi Suurte ootuste president (1) Metropoliit: ühiskirik on Stefanuse unistus (4) Kornelius ei näe kokkuleppekohta (4) Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib… (25) Majandus Saksamaa suurima panga jalgealune kõigub (1) Afgaan, ukrainlane ja tadžikk võitlevad Riias Eesti lipu all Välismaa Moskva ehitab Anti-Disneylandi Itaalia referendumil on Euroopale ettearvamatud tagajärjed (1) Militaar-Disneyland kui osa Vene noorsookasvatusest Kodune surve teeb V4 trotslikuks Arvamus Postimees 1991. aastal: kinnipidamisasutustes on jälle streike oodata Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Juhtkiri: uue ajastu algus parvlaevaliikluses Marti Aavik: riigikogu! Palun tehke vorstivabrik korda (1) Päeva karikatuur Karl Martin Sinijärv: kuidas öelda? Mart Kivastiku veste: ma helistan Kerstile Suurte ootuste president (1) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuus Leninit EKI keelekool: loeme raha Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: esimene nooreestlane Rõlge roim provintsis! Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Õnn on otsuse küsimus Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Juudid ja rumeenlased – kes neid suudaks lahuta? Sport Spordi lühiuudised Kolm minutit, mis lõpetasid Euroopa muinasjutu Lihtsurelike meister püüab positsiooni säilitada Õnn, tihedad sidemed ja suur tõehetk Vaimsed probleemid lõid poksimaailmas kaardid segi Naiste jalgpallile näo andnud visionäär annab teed Zelinski uuele tulemisele AK Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Kas ja kuidas töötab teadus majanduse mootorina? (1) Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Rõlge roim provintsis! Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Õnn on otsuse küsimus Korteriostjate nõudmised on läinud üle mõistuse Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Putš keskerakonnas Viimane veerg Piret Õunapuu: kuidas eestlased oma muuseumi said Ansipi juubel (2) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Juudid ja rumeenlased – kes neid suudaks lahuta? Sir Martyn Poliakoff: roheline keemia kui tänapäeva Robin Hood Arter Kodu – kindlus või lõks? Kohvikud kutsuvad Pärnusse Peksame pakse?! (1) Ennast ei tohi ahistada! Ikka need hispaania naised Sõiduproov: Opel Mokka X ehk X-faktoriga väikemaastur Trendisoovitus: liblikad talves Eestlased tegidki supermuuseumi Hoidistajad, mitte mingid tavalised moosikeetjad Soome suursaadik – mitmendat ringi Eestis Wabrik – midagi palju enamat kui pubi Tavaline hammustustreening Juuksed on nagu taimed – neid saab ümber istutada! Multikulti teine katse (7) Egle Eller-Nabi: šokolaad ja supervorm Kaja Kallas: töö ja aeg (1) Spordihullude püha üritus võlub ka algajaid Igaühest võib saada näitleja. Vähemalt seriaalis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Soome suursaadik – mitmendat ringi Eestis

7 min lugemist
FOTO: Erakogu

Kahe soomlase kokkuviimiseks tuli 20 aastat tagasi renoveerida nende kodumaa Tallinna saatkond ja tunnistada Toompea inimasustus varem teadaolnust kõva sada aastat vanemaks. Sest paljalt ühiselt üleminekuaja Eesti vee ja Soome moodsa sanitaartehnika sobimatuse küsimuse lahkamisest nende kahe kokkuviimiseks ei piisanud. Lõpuks aitasid aga peensusteni läinud ehitustööd ja seiklused 1990ndate Tallinnas laduda inseneri ja diplomaadi abielule kõva vundamendi. 

Tellijale Tellijale

Elus toimivad paljud asjad justkui ühe ahela lülidena, nendib Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen. Tema enda elu ilmselt kandvaim lüli tundub olevat kindlalt ankurdatud Kohtu 4 külge Toompeal.

«See ahel algas Peterburist, toona siis Leningradist,» meenutab naine. Just sealsest Soome konsulaadist saadeti ta 25-aastase konsulaartöötajana 1986. aastal esimest korda lähetusele Tallinna, toona Sütiste teel asunud esindusse viisasid vormistama.

Oma Eesti-sidet sai Narinen uuendada siis, kui aastatel 1990–1992 taas Neevalinna lähetati. «See oli Baltimaade vabanemise põnev aeg,» meenutab ta ja lisab, et kuna neid riike tundvaid diplomaate oli Soome välisministeeriumis vähe, kutsuti ta 1992. aasta talvel tagasi Helsingisse – esimeseks taasiseseisvunud Baltimaade lauaülemaks.

Aasta hiljem vabanes Tallinna saatkonnas nõunikukoht, mida Soomes keegi ei ihaldanud: «Üks põhjus oli kindlasti see, et inimesed teadsid, et seal on väga palju tööd – pikad päevad ja nii edasi. Teised võib-olla arvasid, et koht pole seksikas – liiga lähedal, väga palju turiste, viisarežiim... Aga siis sattusin mingis rahaasjas haldusosakonda ja seal öeldi, et ega sulle ju ka ei tasu seda töökohta pakkuda. Vastasin, et vist ei tasu jah – olin alles aasta varem Soome tagasi tulnud, elu sisse seadnud.»

30.09.2016 03.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto