Sisukord
Arvamus
Postimees
01.10.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg Kibibi ootab järglast Kaljulaidi ülesseadmiseks andis allkirja 90 riigikogu liiget Eesti lühiuudised Ilm mängis Leedole viimasel päeval vingerpussi Suurte ootuste president (1) Metropoliit: ühiskirik on Stefanuse unistus (4) Kornelius ei näe kokkuleppekohta (4) Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib… (25) Majandus Saksamaa suurima panga jalgealune kõigub (1) Afgaan, ukrainlane ja tadžikk võitlevad Riias Eesti lipu all Välismaa Moskva ehitab Anti-Disneylandi Itaalia referendumil on Euroopale ettearvamatud tagajärjed (1) Militaar-Disneyland kui osa Vene noorsookasvatusest Kodune surve teeb V4 trotslikuks Arvamus Postimees 1991. aastal: kinnipidamisasutustes on jälle streike oodata Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Juhtkiri: uue ajastu algus parvlaevaliikluses Marti Aavik: riigikogu! Palun tehke vorstivabrik korda (1) Päeva karikatuur Karl Martin Sinijärv: kuidas öelda? Mart Kivastiku veste: ma helistan Kerstile Suurte ootuste president (1) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuus Leninit EKI keelekool: loeme raha Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: esimene nooreestlane Rõlge roim provintsis! Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Õnn on otsuse küsimus Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Juudid ja rumeenlased – kes neid suudaks lahuta? Sport Spordi lühiuudised Kolm minutit, mis lõpetasid Euroopa muinasjutu Lihtsurelike meister püüab positsiooni säilitada Õnn, tihedad sidemed ja suur tõehetk Vaimsed probleemid lõid poksimaailmas kaardid segi Naiste jalgpallile näo andnud visionäär annab teed Zelinski uuele tulemisele AK Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Kas ja kuidas töötab teadus majanduse mootorina? (1) Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Rõlge roim provintsis! Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Õnn on otsuse küsimus Korteriostjate nõudmised on läinud üle mõistuse Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Putš keskerakonnas Viimane veerg Piret Õunapuu: kuidas eestlased oma muuseumi said Ansipi juubel (2) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Juudid ja rumeenlased – kes neid suudaks lahuta? Sir Martyn Poliakoff: roheline keemia kui tänapäeva Robin Hood Arter Kodu – kindlus või lõks? Kohvikud kutsuvad Pärnusse Peksame pakse?! (1) Ennast ei tohi ahistada! Ikka need hispaania naised Sõiduproov: Opel Mokka X ehk X-faktoriga väikemaastur Trendisoovitus: liblikad talves Eestlased tegidki supermuuseumi Hoidistajad, mitte mingid tavalised moosikeetjad Soome suursaadik – mitmendat ringi Eestis Wabrik – midagi palju enamat kui pubi Tavaline hammustustreening Juuksed on nagu taimed – neid saab ümber istutada! Multikulti teine katse (7) Egle Eller-Nabi: šokolaad ja supervorm Kaja Kallas: töö ja aeg (1) Spordihullude püha üritus võlub ka algajaid Igaühest võib saada näitleja. Vähemalt seriaalis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: loeme raha

2 min lugemist
Maire Raadik FOTO: Erakogu

Mis raha meil siis nüüd käibib, kas euro või eur? Osa räägib eurodest, osa miskipärast euridest. Seda, et rahal on mitu nime, oleme muidugi kogenud ka varem. Üheksakümnendatel lehvisid meie ümber fimmid ja demmid, sekid ja eegid või eegud, mis äraseletatult olid Soome ja Saksa margad, Rootsi ja Eesti kroonid. Keelerahva käest küsiti enam-vähem kogu krooniaja, kas Eesti oma raha on ikka kroon või hoopis eek.

Kõigi nende sõnakeste taga on kolmetähelised suurtähtlühendid ehk rahvusvahelised valuutakoodid. Rahvusvaheline standardiorganisatsioon ehk ISO on nimelt koostanud iga vääringu kohta koodi, mis koosneb kolmest tähest. Esimesed kaks tähte tulevad riigi maakoodist, kolmas täht on tavaliselt valuuta nimetuse esitäht. Kui nüüd Eesti maakood on EE ja meie omavääring oli kroon, siis oli meie valuuta ehk vääringu kood EEK.

Kus neid koode kasutada? Need on rahvusvahelised koodid ja neid sobibki kasutada rahvusvahelises kontekstis. Üks koht, kus lihtinimene selle rahvusvahelisusega kokku puutub, on rahavahetlad. Seal on koos mitme riigi raha ja on tõesti mõistlik, kui vääringute tähistamiseks on võtta parajalt lühikesed ning kogu maailmas ühtmoodi mõistetavad lühendid. Tuleb näiteks meie vahetuspunkti turist Gruusiast, otsib kursitabelist üles GELi, mis on Gruusia lari kood, ja saabki teada, mis kursiga on võimalik larisid eurode vastu vahetada.

Oletame aga nüüd, et seesama grusiin teeb oma kodumaal restorani. Turistide tarbeks tõlgib ta restorani menüü ka inglise keelde. Kas selles hinnakirjas peaks olema lari või GEL? Küllap ikka lari, sest menüü, mis sest et mitmes keeles, ei ole enam koht rahvusvaheliste koodide jaoks. Menüü on mõeldud tavalistele inimestele ja seal sobib asju nimetada nende üldkeelsete nimetustega. Just sellist nõu oleme andnud oma Eesti ärimeestele: kolmetäheliste valuutakoodide koht ei ole tavatekstis. 

Fimmid ja demmid, sekid ja eegid olid üheksakümnendate Eestis kui äravalitute salakeel. Ainult dollar oli vist enamasti ikka dollar, sest tema tähist USD ei andnud hästi sõnaks väänata. Sedamööda, kuidas hulk Euroopa riikide omavääringuid, Eesti kroon nende hulgas, ajalukku läks, näis siiski, et kaob ka valuutakoodide kasutamisest tekkinud probleem. Kuid võta näpust, inimene on leidlik ja eekide asemel on meil nüüd eurid – ollakse ju näinud, et Euroopa Liidu rahaühiku euro kood on EUR. Kassasabas aega veetes on päris huvitav kuulata, kas ühes või teises poes kehtivad eurod või eurid.

Miks siiski eurid? Osalt on see kindlasti eputamine, EUR esineb rahvusvahelises ruumis ja on ju uhke näidata, et tunned seda valdkonda. Kuid kas on veel mõni põhjus, näiteks hääldusmugavus? Kas on lihtsam öelda kümme euri kui kümme eurot? Ei tea. Minu jaoks läheb siit lihtsalt kirja- ja kõnekeele piir: eurid nagu ka eegid ja eegud jäägu kõnekeelde, kirjakeeles piisab eurostki. Ja kui on lühendit vaja, sobib selleks €.

Seotud lood
    30.09.2016 03.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto