Sisukord
Tallinn
Postimees
06.07.2020
Estoonlased lahkavad Aivar Mäed tabanud süüdistuste tagamaid (6) Eesti Eesti lühiuudised Riigikogu koguneb arutama töölubade pikendamist Martin Helme lubab uut tooni Riigikülasse tulekivi tooma Majandus Majanduse olukord on halb, aga tulevik pakub lootust Majanduse lühiuudised Suur edetabel: need on Eesti investorite lemmikaktsiad Aasia majanduste taastumine läheb hapralt Välismaa Uued viiruskolded sunnivad tuhanded inimesed koduseinte vahele Välismaa lühiuudised PÕHJALA VAADE ⟩ Noori rõhub stress ja ühiskondlik surve Doonau delta traditsiooniline eluviis taandub mootorimüra ees Arvamus Peatoimetaja Mart Raudsaar: ajakirjandus ei ole kohus (3) Juhtkiri: EKRE ujub jõuliselt vastuvoolu (7) Juku-Kalle Raid: dalai-laama juubelil on paras meenutada, et ükski autoritaarne suurriik ei ole lihtsalt niisama altruistlik Raimond Kaljulaid: kuidas toetada maaomavalitsusi? (1) 5. juuli 1940: valimisetendus algab Kultuur Kapitalist astub kirikusse ja küsib: «Palju maksab?» Elab veel funk Kultuuri lühiuudised Kas on kerge olla noor?* Sport Tänak meelitas Viru rallile oodatust rohkem pealtvaatajaid Spordi lühiuudised Karistused rikkusid Hamiltoni nädalavahetuse Flora võidutses, Trans kurvastas, Paide rõõmustas Tartu Piret Bristol: muutuste arhitektid Ott Kiens: roheline orav Tartu linnapildis Parkide elurikkuse projekt ei taotlegi harjumuspärast ilu Autovabaduse puiestee avanes rõõmsalt ja rahvarohkelt Tartu lühiuudised Koroonaepideemiajärgne aeg hoiab kliinikumi töötajad valvel (3) Värvika ajalooga Kavastu jõeparv sai uue kuue Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rektoriks pürgijad vaidlesid e-õppe üle

2 min lugemist
Tallinna Ülikool. FOTO: Marianne Loorents / SL Õhtuleht.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektorikandidaadid Peeter Kreitzberg, Tiit Land ja Anu Toots leidsid eilsel debatil, et ülikool peab ühiskonnas oma rolli tähtsustamiseks parandama igapäevatöö kvaliteeti, kuid ka palju enam väljaspool maja sõna võtma.

Tellijale Tellijale


Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg sõnas, et kõrgkool peaks aktiivsemalt kaasa lööma seaduste kujundamisel. «Miks ei võiks mitmete seaduste initsiatiiv siit majast tulla?» pakkus ta välja. Ta arvas, et ülikoolid võiksid üldse palju enam oma häält kõlada lasta.

Ka Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Anu Toots oli sama meelt. «Meil peavad olema ka nähtavamad eestkõnelejad – keda ühiskond tunneb kui Tallinna Ülikooli inimesi,» märkis ta.

Kreitzberg ütles, et suurendada tuleks doktoritööde kaitsmise hulka. «Paljud akadeemilised inimesed lahkuvad erasfääri, välismaale. Vaja oleks paindlikku akadeemilise järelkasvu süsteemi, mis ei vastanduks staažikatele professoritele nagu kunagi Tartu Ülikoolis – 65-aastane ja Mihhail Lotmanile head aega!» kritiseeris ta.

Toots pidas ülikooli taseme tõstmiseks oluliseks, et iga paber, mis majast välja läheb, oleks tipptasemel. «Ainult nii saame öelda, et me teame, mida teeme. Kirjavead, järjepidamatus ja nii edasi – praaki ei tohi toota. Siin on meil pikk maa minna,» lisas Toots.

Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land pidas võtmesõnaks seda, et kõike tehtaks hästi. Ka tema leidis, et ülikool peab palju aktiivsemalt väljaspool suhtlema.

Tuliseks vaidluseks läks selle üle, kas ülikool peaks massiloengute asemel rohkem juurutama e-õpet.

Nii Kreitzberg kui Land märkisid, et ülikoolis võiks olla vähem massiloenguid ja rohkem seminare ja e-õpet. Land kritiseeris massiloengute kvaliteeti ja rõhutas individuaalsema lähenemise vajadust. Anu Toots aga märkis, et ta ei mõista, miks peaks e-õpe parem olema kui massiloengud. Pealegi ei aitaks see tema sõnul raha kokku hoida, sest riist- ja tarkvara vajab uuendamist.

Veel arutati õppe- ja teadustöö keele küsimust ning leiti, et eesti ja inglise keele vahekord peab kujunema paindlikult. Kreitzberg märkis, et inglise keeles peaks õpetama neid erialasid, milles oleme tugevad. Toots lisas, et talle meeldiks, kui tudengid suudaks õppes ühelt keelelt valutult teisele ümber lülituda.
-------------------------------------------------

Peeter Kreitzberg:
•    Kui massiloengute raha kokku hoida, saaks paremini teha seminare. Ühe korraliku e-õppevahendi tegemine, mis ei sõltuks õppejõu väsimusastmest ega tujust, oleks kasulik.
•    Ei peaks seadma eesmärki, et terve hulk õppekavasid oleks ainult inglise keeles, kuid milles me oleme tugevad, seda peaks inglise keeles ka õpetama.

04.07.2020 06.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto