Sisukord
Arvamus
Postimees
28.09.2016
Eesti EKRE ja Vabaerakonna toetus on aasta väikseim Eesti lühiuudised Mälumäng Rongides saab näha teadusteatrit Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Esikülg Tagakülg Kiirreageerijate töökorraldus jääb esialgu endiseks Kaljulaid: mulle pandud vastutust on väga raske kanda Putšikatse Keskerakonnas Kuidas jõudsid erakonnad Kersti Kaljulaiuni? (11) Presidendikandidaat Kaljulaid – analüütiline ja ratsionaalne (1) Majandus Kasvueelarve hästi saladuses hoitud kahanemine (1) Majanduse lühiuudised OPEC leevendab meie jaoks kütuseaktsiiside tõusu tagajärgi Välismaa Kennedyst Clintonini ehk üle poole sajandi teledebatte Clinton pani Trumpi kaamerate ees paika Esimese debatiga kurnas Clinton Trumpi ära Välismaa lühiuudised Debatist kujunes kolme vaatusega teatritükk Venemaa eitab sõjakuritegusid Aleppos (1) Clinton ja Trump ristasid mõõgad Arvamus Jaak Nigul: valede auk haigekassa rahakotis (2) Airi Värnik: tervis kui laiatarbekaup ja pensionist ka Erkki Bahovski: parlamentarismi allakäik (3) Ahto Lobjakas: president allahindlusega (8) Toomas Tamsar ja Robert Kitt: hea tööandja, annetame aega! (2) Postimees 1926. aastal: Nõukogude-Balti läbirääkimised Aivar Reinap: pensioniõiglus (1) Juhtkiri: erakondlik egoism tuleb viimaks ületada (5) Päeva karikatuur: mida me nende pensionisammastega teeme? Kultuur Kirjandusega kimpus mägironimine Kultuuri lühiuudised Sport Kas suur suu viib unistuste töö? Spordi lühiuudised Noored lootused saavad Saaremaal suure võimaluse Tee tõusis hetkeks püsti, ent rühitakse edasi Kui mänguisu on suurem kui hirm surra FIFA otsus kergitab Venemaa MMi eel rohkelt küsimusi Tarbija Tasub teada: kuidas aidata võõrkeha alla neelanud last Kopsupõletik kimbutab nõrga tervisega inimesi Tartu Tartu sai uue ja kireva idufirmade kasvuhoone Karupere pesitseb terviseraja lähistel Naine kui kunstiteos näitab kodulindude pilte Uued tuuled Kallaste sadamas: kõik ei mahu enam marjamaale Eesti keele selge hääldamine on oluline küll Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Reinap: pensioniõiglus

2 min lugemist
Aivar Reinap FOTO: Erakogu

Sotsiaalministeerium on käsile võtnud pensionisüsteemi muutmise. Liiga suur pensionäride arv töötajaskonna vähenemise tingimustes ähvardab riiki üle jõu käivate pensionimaksetega. Pensioniea tõstmise kõrval plaanitakse muuta ka senist pensioniloogikat. Esimene pensionisammas kavatsetakse muuta solidaarseks rahvapensioniks, mis peaks tagama hädapärase äraelamise kõigile pensionäridele.

Ühest küljest on riigiametnike mure arusaadav – teine ja ka kolmas pensionisammas soosivad pigem kõrgemapalgalisi pensioniks säästjaid, sest suurem säästuvõime loob eelduse ka paremaks pensioniks. Miks ei võiks siis esimene pensionisammas olla ühesugune kõigile maksumaksjatele ehk poe kassapidajat ja kõrgepalgalist IT-spetsialisti hinnataks ühe tööaasta eest pensionikassa silmis üheväärselt ja nende riigipension oleks ühesugune?

Kui kolmesambalist pensionisüsteemi loodi, oli iga töötaja reaalse rahalise panuse arvestamine pensionikassasse suure tähtsusega küsimus. Paljud firmad eelistasid toona maksta palka ümbrikus ehk kõrgetest riigimaksetest püüti kõrvale hiilida. Tavaline praktika oli, et ametlikult said kõik miinimumpalka ja ülejäänud maksti mustalt juurde.

Riik soovis igal aastal posti teel pensionikassast inimestele koju saadetud isikliku väljateenitud pensionikoefitsiendiga näidata konkreetse inimese pensionikassasse tehtud panuse seost tema tulevase pensioniga. Kui ikka said riigilt kinnituse, et sinu tööaasta oli võrreldes keskmisega väärt vaid 30 protsenti, siis ehk hakkad ka tööandjalt nõudma ametlikult kõrgemat palka.

Ümbrikupalkade vähenedes kadus ka sotsiaalkindlustusametil huvi maksumaksjaid nende panusest posti teel teavitada. Milleks ikka vihastada madalapalgalisi teatega, et lisaks kehvale palgale ootab neid tulevikus ka kehv pension. Tõenäoliselt ei maksa keegi sellepärast ka suuremat sotsiaalmaksu, et tulevikus kõrgemat riigipensioni saada, ehk nüüd leitakse, et pole ka vajadust kõrgemapalgalisi esimeses sambas premeerida.

Nii polegi midagi imestada, kui levib mentaliteet, et sotsiaalmaksu maksavad rumalad ning praeguse pensionikassa seis on pigem kellegi teise mure. Mitmed ametid elatuvad dividendidest ja OÜ-tamine on täiesti aktsepteeritud tegevus. Isegi rahvusringhäälingu populaarses jutusaates ei häbenenud tuntud ajakirja peatoimetaja mainida, et enamik tema kaasautoreid on FIEd, sest kes see ikka jõuab neid suuri tööjõumakse tasuda.

Miks peaksid siis need praeguste pensionäride ülalpidamisest kõrvalehoidjad lootma riigipensioni saades solidaarsusele? Arvestades, et elamisväärse rahvapensioni suurust saab riik reguleerida pensioni baasosa suurusega, pole ka suurt vajadust pensionisüsteemi senist loogikat muuta. 

Seotud lood
27.09.2016 29.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto