Sisukord
Juhtkiri
Postimees
28.09.2016
Eesti EKRE ja Vabaerakonna toetus on aasta väikseim Eesti lühiuudised Mälumäng Rongides saab näha teadusteatrit Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Esikülg Tagakülg Kiirreageerijate töökorraldus jääb esialgu endiseks Kaljulaid: mulle pandud vastutust on väga raske kanda Putšikatse Keskerakonnas Kuidas jõudsid erakonnad Kersti Kaljulaiuni? (11) Presidendikandidaat Kaljulaid – analüütiline ja ratsionaalne (1) Majandus Kasvueelarve hästi saladuses hoitud kahanemine (1) Majanduse lühiuudised OPEC leevendab meie jaoks kütuseaktsiiside tõusu tagajärgi Välismaa Kennedyst Clintonini ehk üle poole sajandi teledebatte Clinton pani Trumpi kaamerate ees paika Esimese debatiga kurnas Clinton Trumpi ära Välismaa lühiuudised Debatist kujunes kolme vaatusega teatritükk Venemaa eitab sõjakuritegusid Aleppos (1) Clinton ja Trump ristasid mõõgad Arvamus Jaak Nigul: valede auk haigekassa rahakotis (2) Airi Värnik: tervis kui laiatarbekaup ja pensionist ka Erkki Bahovski: parlamentarismi allakäik (3) Ahto Lobjakas: president allahindlusega (8) Toomas Tamsar ja Robert Kitt: hea tööandja, annetame aega! (2) Postimees 1926. aastal: Nõukogude-Balti läbirääkimised Aivar Reinap: pensioniõiglus (1) Juhtkiri: erakondlik egoism tuleb viimaks ületada (5) Päeva karikatuur: mida me nende pensionisammastega teeme? Kultuur Kirjandusega kimpus mägironimine Kultuuri lühiuudised Sport Kas suur suu viib unistuste töö? Spordi lühiuudised Noored lootused saavad Saaremaal suure võimaluse Tee tõusis hetkeks püsti, ent rühitakse edasi Kui mänguisu on suurem kui hirm surra FIFA otsus kergitab Venemaa MMi eel rohkelt küsimusi Tarbija Tasub teada: kuidas aidata võõrkeha alla neelanud last Kopsupõletik kimbutab nõrga tervisega inimesi Tartu Tartu sai uue ja kireva idufirmade kasvuhoone Karupere pesitseb terviseraja lähistel Naine kui kunstiteos näitab kodulindude pilte Uued tuuled Kallaste sadamas: kõik ei mahu enam marjamaale Eesti keele selge hääldamine on oluline küll Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: erakondlik egoism tuleb viimaks ületada

2 min lugemist
Kersti Kaljulaid FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Otsus on keeruline ja vastutus meeletu, sõnas erakondade kompromisskandidaat vabariigi presidendi kohale Kersti Kaljulaid eile ajakirjanikele. Riigikogu vanematekogu tööd tuleb tunnustada, kompromissi leidmine on hädavajalik.

Kevadest saadik presidendi ametikoha täitmise ümber käinud ning eelmisel laupäeval valimiskogus kulmineerunud protsess peegeldab probleeme õigusruumis ja puudujääke riigimehelikkuses. Eesti riigi hea käekäik peaks olema esikohal, paraku on erakondade koostöö puudumine ja võimetus (kohati ka soovimatus) olukorrast väljapääsu leida pannud Eesti poliitilise süsteemi ja demokraatia surve alla.

Põhiseadus näeb presidendile ette ühiskonda ühendava, riigivõimu stabiilsust kindlustava ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustava rolli. Kui ühe masinavärgi puhul on tasakaalustav sõlm rivist väljas, siis on kogu süsteem ohtlikus seisus. Üks põhiseaduse autoreid Jüri Adams nimetas olukorda Postimehes küll mitte põhiseaduslikuks kriisiks, aga siiski põhiseaduslikuks halvatuseks (PM AK 24.09).

Eilsed sündmused annavad lootust, et erakondlik egoism, mis kõrgus nagu noodsamad «silotornid», mida riigireformi eestvedajad kujundlikuks näiteks tuua armastavad, on viimaks ometi ületatud. Tunnelis paistab valgus, ehkki riigikogus leidub kahjuks silmakirjalikke jõude, kes üritavad viimase hetkeni isiklikku poliitilist kasu taga ajada.

Kui esmaspäeval riigikogu presidendi ära valib, võime muidugi küsida, et mis kasu me saime siis sellest kampaaniast? Intervjuudest? Debattidest? Kuid siiski. Mitme kuu vältel oleme läbi rääkinud hulga olulisi küsimusi sellest, kuidas Eesti peaks edasi minema, väärtustest, mida tuleb hoida. Uuel presidendil on, mida sellest kaasa võtta.

15 aastat tagasi ütles ametist lahkuv president Lennart Meri riigikogu ees: «Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku.»

Pikalt Lääne-Euroopas töötanud Kersti Kaljulaid mõtestas eestlaseks olemist praegusaja maailmas ning Eesti riigi ülesandeid augustis arvamusfestivalil Postimehe alal. «Eetiline riik ei kirjuta kellelegi ette, kuidas õnnelikuks saada või mis on õnn, mis on õnn olla eestlane. Enesekindel eestlane on oma valikutes vaba. Olema eestlane siin või mujal. Saama lapsi või elama teistsugust elu. Enesekindel riik lehvitab minejatele, saab kasu tulijatest ja tunnustab iga eestlast, olgu ta selleks sündinud või hakanud. Eetiline riik on tänulik oma kodanikele nende panuse eest ja pakub vastu tervist, haridust, kultuuri, vabadust.»

See oli tähelepanuväärne tänapäevane isamaakõne.

Seotud lood
    27.09.2016 29.09.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto