Sisukord
Teadus
Postimees
01.10.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Tagakülg Kibibi ootab järglast Kaljulaidi ülesseadmiseks andis allkirja 90 riigikogu liiget Eesti lühiuudised Ilm mängis Leedole viimasel päeval vingerpussi Suurte ootuste president (1) Metropoliit: ühiskirik on Stefanuse unistus (4) Kornelius ei näe kokkuleppekohta (4) Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib… (25) Majandus Saksamaa suurima panga jalgealune kõigub (1) Afgaan, ukrainlane ja tadžikk võitlevad Riias Eesti lipu all Välismaa Moskva ehitab Anti-Disneylandi Itaalia referendumil on Euroopale ettearvamatud tagajärjed (1) Militaar-Disneyland kui osa Vene noorsookasvatusest Kodune surve teeb V4 trotslikuks Arvamus Kas ja kuidas töötab teadus majanduse mootorina? (1) Postimees 1991. aastal: kinnipidamisasutustes on jälle streike oodata Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Juhtkiri: uue ajastu algus parvlaevaliikluses Marti Aavik: riigikogu! Palun tehke vorstivabrik korda (1) Päeva karikatuur Karl Martin Sinijärv: kuidas öelda? Mart Kivastiku veste: ma helistan Kerstile Suurte ootuste president (1) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuus Leninit Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: esimene nooreestlane Rõlge roim provintsis! Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand.* Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Õnn on otsuse küsimus Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Juudid ja rumeenlased – kes neid suudaks lahuta? Sport Spordi lühiuudised Kolm minutit, mis lõpetasid Euroopa muinasjutu Lihtsurelike meister püüab positsiooni säilitada Õnn, tihedad sidemed ja suur tõehetk Vaimsed probleemid lõid poksimaailmas kaardid segi Naiste jalgpallile näo andnud visionäär annab teed Zelinski uuele tulemisele AK Küll see kvantfüüsika on ikka üks segane asi! Rõlge roim provintsis! Nädala plaat. Päikesemees kõneleb Õnn on otsuse küsimus Korteriostjate nõudmised on läinud üle mõistuse Aja auk. Potiässa fataalne lõpp Putš keskerakonnas Viimane veerg Piret Õunapuu: kuidas eestlased oma muuseumi said Ansipi juubel (2) Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit (8) Arter Ennast ei tohi ahistada! Ikka need hispaania naised Kaja Kallas: töö ja aeg (1) Trendisoovitus: liblikad talves Eestlased tegidki supermuuseumi Hoidistajad, mitte mingid tavalised moosikeetjad Soome suursaadik – mitmendat ringi Eestis Wabrik – midagi palju enamat kui pubi Tavaline hammustustreening Juuksed on nagu taimed – neid saab ümber istutada! Multikulti teine katse (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Sir Martyn Poliakoff: roheline keemia kui tänapäeva Robin Hood

5 min lugemist
TALLINN, EESTI, 16SEP16 Keemik, Sir Martyn Poliakoff. lt/: Foto: LIIS TREIMANN FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Nädalapäevad tagasi Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks promoveeritud keemik, Londoni Kuningliku Seltsi teadussaadik ja Suurbritannias teaduse populariseerijana tuntud Sir Martyn Poliakoff räägib, miks on oluline, et keemiakatsed jääksid koolitundide osaks ja kuidas keemia saab ressursikitsikuses inimkonda aidata.

Tellijale

- Üks koolihariduse ümber käivatest põhilistest küsimustest on, kas kõik peaksid õppima kõiki aineid ilma erilise valikuta nagu klassikalises koolisüsteemis. Paljud nüüdisaegsed lähenemised väidavad isegi, et selline süsteem tapab loovust.

Minu hinnangul ei ole suurel osal haridussüsteemiga seotud ettepanekutest kuigi tugevat teoreetilist tausta. Kiputakse näiteks põhjaliku tagajärgede analüüsita muutma kogu keemia õppekava.

Keemia teeb keeruliseks see, et tuleb teada teatud hulka fakte. 13–14-aastased on väga hea mäluga. Selles vanuses teatakse tõenäoliselt lemmikjalgpallimeeskonna liikmete nimesid erilise tuupimiseta. Samamoodi on selles vanuses lihtne õppida keemiat.

Millised faktid on olulised ja millised mitte, on muidugi vaieldav. Erinevalt paljudest teistest õppeainetest on keemia palju faktipõhisem.

Üks viis seda mõista on kujutleda maakaarti. Mägises piirkonnas maastikul orienteerumiseks ei ole vaja teada iga mäe täpset nime ja kõrgust. Küll aga tuleb teada, kuidas nad üksteisega seotud on – omada üldist arusaama maastikust, mille põhjal saab orienteeruda ja leida näiteks kodutee. Keemia on suuresti samasugune. Ühendite ja elementide maastik määrab nende käitumise. Kuidas see teadmine saavutada, ei ole alati ilmselge.

- Kas teidki tõi keemia juurde see, et teile õpetati 13–14-aastaselt fakte?

Minu teadlaseks saamise otsustas tegelikult mu isa, enne kui ma seda isegi mäletan. Teadusele hakkasin tähelepanu pöörama, kui olin 14. Ostsin kasutatud keemiaraamatuid ja lugesin need läbi. Ahmisin endasse meeletu hulga tõenäoliselt täiesti kasutuid teadmisi. Seetõttu olin oma keemiaõpetajale väga halb õpilane. Rääkisin tunnis kogu aeg sõpradega ega pööranud talle tähelepanu. Kui mult aga midagi küsiti, siis teadsin alati, millest jutt, ja oskasin vastata.

Mäletan ainult üht korda, kui valesti vastasin. Õpetaja oli väga õnnelik. Saan õpetajaga seniajani hästi läbi.

30.09.2016 03.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto