K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit

Neeme Korv
, arvamustoimetuse juhataja
Kui Eesti kistakse kriisi: viis ohtlikku stsenaariumit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Raul Rebane
Raul Rebane Foto: Loco Studio/ERR

Postimehe arvamuskultuurilisel klubiõhtul Trehvunks väitlesid 22. septembril presidendikandidaadid. Õhtu juhid, välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja ja arvamustoimetaja Marti Aavik koostasid viis kriisistsenaariumit. Küsimus oli üks: kuidas tegutsete ja milliseid avalikke sõnumeid annate teie presidendina kirjeldatud oludes?

Seda, kuidas vastasid presidendikandidaadid, saab vaadata Postimehe veebilehel www.postimees.ee. Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK palus stsenaariumite olemust ja elulisust kommenteerida kriisikommunikatsiooni asjatundjatel. Vastasid Kirsti Ruul, Urve Eslas ja Raul Rebane.

Neeme Korv

Kriis nr 1: vägivald Toomemäel

Mustanahaline külalistudeng USAst saab Tartus Toomemäel rängalt peksa – ta on haiglas üliraskes seisundis. Asi jõuab kiirelt lääne meediakanalitesse. Seal räägitakse Eestist kui tüüpilisest postsovetlikust rassistlikust maast: tuuakse paralleele Viktor Orbáni Ungari ja Jarosław Kaczńynski Poolaga. Intervjuusid annavad ka tudengi murest murtud vanemad USAs. Teile helistatakse öösel, kuus tundi pärast sündmust ja antakse teada, et kolm globaalse levikuga telekanalit – CNN, BBC ja RT – soovivad intervjuud just nimelt presidendilt. Ühelt poolt tuleb kogu juhtum teilegi üllatusena. Teile öeldakse, et politsei pole peksjaid tabanud ning pole ka tõsikindlat teadmist, kas peksmisel olid mingilgi määral rassistlikud motiivid või mitte. Teisalt tähendaks intervjuudest keeldumine, et läänepoolkeral lükkuks Eesti sõnumi edastamine järgmise päeva uudiste tsüklisse ja kogu vahepealse aja leviksid eespool kirjeldatud, kogu Eesti mainele kahjulikud tõlgendused. Ametlikud, selge esindusliku näota Eesti riigi selgitused jäävad aga uudiselõikude lõppu.

Tagasi üles