Sisukord
Arvamus
Postimees
29.09.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Liive: Kaljulaiust saaks väga hea president (1) Tagakülg PERHi uus juht lubab vürtsi Riigirestoranide hulk paneb valitsuse kukalt kratsima (3) Tallinnas rööviti kellapoodi Ida-Virumaal hukkus tõstuki alla jäänud poiss Eesti lühiuudised Tallinnas mälestati Estonia katastroofis hukkunuid Eesti Meedia endine juht Mart Kadastik esitles elutööraamatut Mälumäng Viimaste aastate seisukohavõtud Taavi Rõivas andis eelarve riigikogule üle (1) Majandus Ükski Eesti omanikele kuuluv suur kaubalaev pole siin registreeritud (1) USS võtab kõik Balti riikide Prismad oma valve alla Välismaa Shimon Peres tahtis tuua Iisraeli rahu Malaisia reisilennuki alla tulistanud rakett pärines Venemaalt Hirmud uuest paadirallist Egeusel pole tõeks saanud Ajalooline Rosetta kosmosemissioon saadab oma viimase signaali Arvamus Rein Lang: ärapanemisest ühistegevuseni (14) Postimees 1935. aastal: sõda tuleval nädalal? Juhtkiri: raport mõjutab Venemaa ja vaba maailma suhteid (5) Jüri Allik: kuidas valijamehed Tallinnas käisid ehk Presidendivalimistest psühholoogi pilguga (7) Päeva karikatuur: uus president on kätte saadud? Egle Heinsar: pension on pension (5) Kultuur Venemaa teatritipud tulevad Eestisse Kinoliit kulutas loometoetuste raha maja peale Kontserdihooaeg algas majesteetlikult Hannes Praksi tudengid lõid Soomaale põneva ujuvlebola Sport Eesti sportlased pole meldooniumi tarvitamisest puhtad Spordi lühiuudised Skandaal viis peatreeneri ametist Võimas kolmik lammutab edasi Kanter: pean julgema teha vähem, mitte rohkem Kõrbesse kolinud Eesti videoanalüütik õpib oma ala tippudelt Virtuaalspordi võidukäik Tarbija Kas istutada lillesibulaid käsitsi, korviga või istutajaga AK Kontserdihooaeg algas majesteetlikult Tartu ERM pöörab muuseumide elus uue lehe Roosi tänava avasid lõõtsamees ja tantsijad ERM: meie muuseum ERM: Moodne maja sisult ja vormilt (12) Krista Aru: kõikidest kriitilistest märkustest oli ainult kasu Andrus Ansip: valitsus oli ühel meelel (2) Õnnemärgiga uus miniatuur – ERMi mark Kolm korrust uhiuut muuseumi Armunud Arhitektide võimalus Vaike Reemann: me kõik kohtume siin tundmatuga Eri ajad ja lood, kaks näitust Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rein Lang: ärapanemisest ühistegevuseni

6 min lugemist
Rein Lang FOTO: Jaanus Lensment

Jüri Raidla esitas oma programmi riigireformiks kümne käsuna. Mina katsetaks tosina mõttega, millest pool puudutavad hõimu valitsemist ja pool igapäevast majapidamist, kirjutab poliitik Rein Lang (Reformierakond).

Tellijale

Kuus mõtet valitsemisest

Eksivad need, kes arvavad, et meie valitsemise korraga on midagi põhimõtteliselt viltu. Selle kinnituseks on ka üksteist välistavate muutmisettepanekute hulk. Kui olemasolevat rünnatakse igast ilmakaarest, on tõenäoline, et kehtivaga ongi saavutatud optimaalne tasakaal. Tunnustada tuleb ka valitsuse samme riigiasutuste toimimise optimeerimiseks ja ebamõistlike tegevuste lõpetamiseks. Mõningaid suure kaaluga asju võiks siiski muuta. Alustagem kuuega.

1. Valitsus üritab higimull otsa ees vähendada omavalitsuste arvu, nimetades seda haldusreformiks. Tegelikult ei muutu praeguseks vastu võetud (ja kohtus vaidlustatud) seadusega suurt muud kui ainult kohapealsete liidrite hulk, kellega tegelikku haldusreformi edaspidi ellu hakatakse viima.

Omavalitsuste ja riigi võimujaotuse ja vahekorra peab määrama kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis püsib kaljuna alates 1993. aastast. Aeg see ümber teha on ammu küps. Tuleb endale aru anda, et demokraatias on just ülesannete jaotuse ja võimumehhanismi kokkuleppimine kõige aeganõudvam ja valulisem protsess ning võtab aega vähemalt 3–4 aastat. Seega praegune valitsus linti ei lõika.

Et ärgitada mõtlema, käin siinjuures välja kaks mõtet. Tasuks tõsiselt kaaluda põhi- ja gümnaasiumihariduse süsteemi eest ainuvastutuse panemist keskvõimule, jättes omavalitsuste ainupädevusse alus- ja kus vaja, sellega kaasneva alghariduse korraldamise. Praegune seis, kus riik ja omavalitsused on korraldanud sotsialistliku võistluse, kes jõuab rohkem kulutada, unustades hariduse eesmärgi, ei ole lihtsalt mõistlik.

Teiseks tasuks kiiresti endale selgeks teha Soome nn SOTE-lahendus, millega seal tehti haldusreform ära sisuliselt sotsiaal- ja tervishoiuteenuste optimaalse kättesaadavuse pinnalt. Äkki õnnestub vellede kogemust meilgi kasutada.

2. Ei saa olla tegelikku omavalitsust ilma õiguseta makse koguda. Praegune Kört-Pärtli särk suvaliselt määratud osast riiklikust tulumaksust, populistlik kodualuse maa maksuvabastus ja näärivana tasandusfond ei soosi kuidagi kohapealset vabadust oma asju ise otsustada.

Ettepanek oleks kaotada riiklik üksikisiku tulumaks sootuks ja anda omavalitsustele õigus koguda tulumaksu kogukonna enda otsustatud vajadustele vastavas määras. Sellega kaasneks ka kõikvõimalike mittetöötavate tulumaksusoodustuste ülevaatamine. Ka see võtab vähemalt 3–4 aastat aega ja oleks valuline, kuid vajalik protsess. Koos sellega saaks muuta elukoha tähendust.

Iga Eesti resident peaks kohustuslikult oma vabal valikul olema mõne omavalitsuse liige. Sellega kaasneb õigus valida sealset esinduskogu ja kohustus maksta tulu- ja maamaksu. Just liige, mitte alam. Ehk aitaks liikmesuse mõiste kaasa tõelise kodanikuühiskonna tekkele. Alamatelt on raske tahta initsiatiivi ühiste asjade korraldamiseks, liikmete puhul võiks ühistegevust eeldada.

Eesti kodanikele ja mittekodanikest Eesti residentidele annab Eesti riik juba praegu elektroonilise aadressi, mis võikski olla isiku aadress ja millele avaliku võimu poolt saadetud teated loetakse automaatselt kättetoimetatuks. Kes ei taha seda aadressi suhtlemisel kasutada, võib selle vabalt suunata ükskõik millisele muule suhtluskanalile (e-post, nutiseadmed jms).

Aga ta võib suunata selle ka oma omavalitsuse vastavale ametkonnale, kes toob selle paberil kohale. Pole riigi registri asi jännata inimeste elukoha aadressidega. Oma tegeliku elukoha avaldamine võiks olla vabatahtlik. Küll võiks olla avalik ja 24/7 kättesaadav rahvastikuregister, milles kajastub, millise omavalitsuse liige keegi on ja kui isik soovib, siis ka tema elukoht. Viimane võib, kuid ei pruugi ühtida liikmesusega omavalitsuses.

28.09.2016 30.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto