Sisukord
Jalgpall
Postimees
29.09.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Liive: Kaljulaiust saaks väga hea president (1) Tagakülg PERHi uus juht lubab vürtsi Riigirestoranide hulk paneb valitsuse kukalt kratsima (3) Tallinnas rööviti kellapoodi Ida-Virumaal hukkus tõstuki alla jäänud poiss Eesti lühiuudised Tallinnas mälestati Estonia katastroofis hukkunuid Eesti Meedia endine juht Mart Kadastik esitles elutööraamatut Mälumäng Viimaste aastate seisukohavõtud Taavi Rõivas andis eelarve riigikogule üle (1) Majandus Ükski Eesti omanikele kuuluv suur kaubalaev pole siin registreeritud (1) USS võtab kõik Balti riikide Prismad oma valve alla Välismaa Shimon Peres tahtis tuua Iisraeli rahu Malaisia reisilennuki alla tulistanud rakett pärines Venemaalt Hirmud uuest paadirallist Egeusel pole tõeks saanud Ajalooline Rosetta kosmosemissioon saadab oma viimase signaali Arvamus Rein Lang: ärapanemisest ühistegevuseni (14) Postimees 1935. aastal: sõda tuleval nädalal? Juhtkiri: raport mõjutab Venemaa ja vaba maailma suhteid (5) Jüri Allik: kuidas valijamehed Tallinnas käisid ehk Presidendivalimistest psühholoogi pilguga (7) Päeva karikatuur: uus president on kätte saadud? Egle Heinsar: pension on pension (5) Kultuur Venemaa teatritipud tulevad Eestisse Kinoliit kulutas loometoetuste raha maja peale Kontserdihooaeg algas majesteetlikult Hannes Praksi tudengid lõid Soomaale põneva ujuvlebola Sport Eesti sportlased pole meldooniumi tarvitamisest puhtad Spordi lühiuudised Skandaal viis peatreeneri ametist Võimas kolmik lammutab edasi Kanter: pean julgema teha vähem, mitte rohkem Kõrbesse kolinud Eesti videoanalüütik õpib oma ala tippudelt Virtuaalspordi võidukäik Tarbija Kas istutada lillesibulaid käsitsi, korviga või istutajaga AK Kontserdihooaeg algas majesteetlikult Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kõrbesse kolinud Eesti videoanalüütik õpib oma ala tippudelt

5 min lugemist
Rain Nappir kohaneb eluga Aspire'i akadeemias FOTO: Jyri Nieminen

Kas tänapäeva tippjalgpall saab hakkama ilma tõsise videoanalüüsita, kus sportlase iga treeningul ja mängus tehtud liigutus viimseni tükkideks võetakse ja ideaalseks lihvida püütakse?

Tellijale

Videoanalüüs on jalgpalli uus tahk, milleni Nappir jõudis Tallinna Ülikoolis lõputööd kirjutades. «Tegin videoanalüüsi 2010. aasta MMi põhjal ning minu juhendajaks oli Boriss Bazanov. Töö läks hästi ja asi hakkas üha enam huvi pakkuma. Lõpuks leidsin võimaluse Inglismaal seda edasi õppida,» räägib Nappir. Suurbritannias saadud haridusega asus ta 2013. aastal tööle Eesti jalgpalliliitu, kus videoanalüüsi osa toona peaaegu polnud. «Hakkasime süsteemi nullist ehitama. Loomulikult vaadati ka varem videot, kuid sealt toodi välja vaid seda, mis treenerile parajasti huvi pakkus,» selgitab ta. Kolme aasta jooksul töötas Nappir koos Lars Hopiga välja ainulaadse ja kaasaegse süsteemi, mis peaks Eesti jalgpalli arengule kaasa aitama.

Mida videoanalüüs endast kujutab? «Minu töö on toetada kõiki meeskonna juurde kuuluvaid treenerid. Filmin mängud ja treeningud üles ja lõikan need hiljem tükkideks. Püüan leida mängudest kindlaid mustreid, mis on meeskonna probleem või tugevus. Proovin alati leida midagi uut, mis võiks tiimile kasulik olla.»

Nappir toob näiteks, et Eesti noortekoondistes pandi tähele, et sinisärgid kaotavad üle poole audisissevisete puhul palli. Videoanalüütik lõikab kokku klipi, kus saab järjest näha kõiki aute ning seeläbi tekivad juba kindlad mustrid, mille abil saab vigadest hea ülevaate. «See oli näiteks niisugune uus nüanss, mille saime sisse tuua. Ideaalis võiks videoanalüütik selliseid asju rohkem leida ja neid treeneritele ette sööta,» ütleb ta. «Sisuliselt olen üks lisapaar silmi, kes vaatab alati mängu tribüünilt või kuskilt kõrgemalt, hoopis teise nurga alt kui väljaku kõrval asuvad treenerid.»

Eesti jalgpallikoondiste süsteem muutus Nappiri ja endise A-koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni ajal tunduvalt teaduslikumaks, tähelepanu hakati pöörama pisidetailidele, mis olid varem unarusse jäänud. Mõned jalgpallivaatlejad arvavad, et tegemist oli suisa juuksekarva lõhki ajamisega ning mängijatele ei jõudnud kogu vajalik info kohale. Võimalik, et ka seal peitub mõni põhjus, miks septembris toimusid koondise treenerite hulgas suured muudatused.

Rain Nappir tööpositsioonil FOTO: Eesti Jalgpalli Liit

«Treenerid peavad alati leidma prioriteedid ja mängijat ei tohi infoga üle koormata. Jalgpallur peab saama selge ja konkreetse ülesande, ta peab selgelt mõistma, mis on hästi ja mis halvasti,» ütleb Nappir. «Võtame näiteks vastaste analüüsi. Mina töötasin kolme-nelja mänguga ja mul kulus nädal, et kõik ära sorteerida ja klipid valmis teha. Teine nädal kulus selleks, et kõik üle vaadata ja teatud mustrid leida. Seejärel andsin vajaliku info treenerile edasi ühe-kahe tunni jooksul. Tema edastas sama info omakorda mängijale edasi viie minutiga.» Nappir töötas Eestis peamiselt noortekoondisega, kuid vajadusel aitas ka meestekoondise abitreenerit Janno Kivisilda just vastaste analüüsiga.

Nappir toob viimase aja suurte treenerite klubivahetuste puhul välja, et oma kindlad videoanalüütikud liiguvad kaasas nii Pep Guardiola, Jose Mourinho kui ka Jürgen Klopiga. «Kuulduste järgi töötab Guardiola ise samuti palju videotega,» räägib ta. Samal ajal tegutsevad endiselt ka nn vana kooli mehed, kes ei vaja nii palju infot ja rõhuvad rohkem motivatsioonile ja emotsioonile. Siinkohal saab Eesti koondise puhul kindlasti välja tuua Tarmo Rüütli ja Magnus Pehrssoni käekirja erinevused, kus tooni andsid eri koolkondadest pärit põhitõed.

Nüüd on asjad jõudnud niikaugele, et juba poolajapausil vaadatakse riietusruumis klippe esimese 45 minuti olukordadest. Üks asi on mängijale öelda, kus ta eksis, kuid hoopis teisiti mõjub info juhul, kui mängija näeb ennast eksimas.

Nappir tegi Eestis ära suure töö, kuid lahkus kodumaalt kuu aja eest. Suvel jõudis temani tööpakkumine Aspire’i akadeemiast ja mitu kuud kestnud konkursi läbis ta edukalt. See on 2004. aastal loodud tohutu jalgpalliakadeemia, mis tegutseb üle maailma. Katari pealinnas Dohas töötavad Euroopa tippklubide juurest saabunud spetsialistid, kelle ühine eesmärk on valmis ehitada maailma parim jalgpallikool. Rahalisi piiranguid naftariigis eriti pole ning 2022. aastal korraldab Katar ka maailmameistrivõistlusi. Seal tuleb välja panna oma koondis, mis ei jääks maailma parimate vastu mängides häbisse.

Aspire'i akadeemia oma täies hiilguses FOTO: www.aspirezone.qa
28.09.2016 30.09.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto