Praegu on väga hea olla tartlane. Põue täidab uhkus, et linna servale on kerkinud klaasist hiigelrajatis, mille poole on pööranud pilgud kogu meie kodumaa. Vähemalt said eile õhtul kõik, kelle kodused ekraanid on võimelised kinni püüdma meie rahvusringhäälingu telepilti, aimu muistsest ja nüüdisaegsest rikkusest, mida on hoolega alates ülemöödunud sajandist kogutud ja nüüd ülimalt tänapäevaselt näitamiseks välja pandud.
Kuigi nime poolest Eesti Rahva Muuseum, ei mahu kogu Eesti rahvas sellesse rajatisse Raadil ära. Tartlasena on mul rõõm nentida, et meie linna elanikud mahuksid küll. Geograaf Taavi Pae on naljaga pooleks arvutanud, et kuivõrd hoones on kasulikku pinda 33 000 ruutmeetrit, siis kui ruutmeetrile panna seisma viis inimest, mahub sinna 165 000 inimest. Tartus on viimastel andmetel elanikke 97 254. Nii et tartlased saaksid ERMis seista ruutmeetril kogunisti kolmekesi, kui vaid ekspositsioon ei segaks.
Selline arvutus tuletas meelde, et ERM on ühtlasi teadusasutus. Kui palju jäi muuseumi töötajatel pakkimise, kolimise ning kogu varanduse paika- ja väljapaneku ajal tegemata teadustööd, ei ole keegi välja arvutanud.
Meie moodsaima muuseumi töötajad on aga töökad ja teevad selle puudujäägi mõne lähema aastaga kindlasti tagasi. Alustada saaksid nad kohe, kui suurem tähelepanu on vaibunud ning tulipunktis olemisega mõnelgi paratamatult kaasnev sisemine närvilisus on asendunud igapäevase rahulikuma hingeseisundiga. Seda viimast oleks tarvis eriti avalike suhete korraldamisel.
Tartlane olla on hea ka seetõttu, et ERMi uus maja annab võimaluse viljeleda oma ruumides senisest lahedamalt ja viimase sõna järgi tehtud aparatuuriga muusikat, teatrit, kunsti ja muidki loomealasid.
Just praegu teeb uhke klaashoone tagumises otsas black box’is, mis näeb seestpoolt välja vahest sama vägev kui Kaaba kuup Mekas, proove Tartu Uus Teater uuslavastusega «Vägi». Lavastaja Ivar Põllu arvates ei saa seda mitte kusagil mujal mängida. Uut hoogu ja väge loodab sealtsamast saada Tartu džässiklubi eestvedaja Oleg Pissarenko.
Kunstinäitusteks on omaette saal black box’i lähedal. Ja ERMi antropoloogilise filmi festival Maailmafilm saab nüüd filmitegijaid ja -huvilisi vastu võtta avaras kinosaalis, mis on mõeldud ühtlasi konverentsideks.
Viimane arhitektuuriliselt nii tähelepanuväärne sündmus Emajõe Ateenas leidis aset 19. sajandi algul, kui Maarja kiriku varemetele kerkis Tartu Ülikooli peahoone ning Toomemäele alma mater’ile tarvilikud anatoomikum, tähetorn ja toomkiriku varemetesse raamatukogu. Nendes arhitekt Johann Wilhelm Krause loodud, tollal ootamatult ja võimsalt mõjunud hoonetes on arendatud haridus- ja teadustegevust, mis on toonud maailmakuulsust kogu Eestile. Sedasama on ilus loota arhitektide Dan Dorelli, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmehi ühisest teosest Raadi väljal.
