Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kas Eesti õigeusukirikute liitmine on lahendus või probleem?

2 min lugemist
Nevski katedraal Tallinnas (MPEÕK). FOTO: Peeter Langovits

«Kirik peab olema inimeste ühendaja,» ütleb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. Kena sõnum, mis iseäranis hästi võiks kõlada Eesti õigeusklike kõrvadele. Üks Eesti taasiseseisvumisest käärinud suur kirikukonflikt paistab justkui tüürivat pärast pikaajalist tormi leitud rahusadamasse, kuid sellel teel on mitu mõtlemapanevat ja murelikuks tegevat kari.

Eestis tegutseb teadupärast kaks õigeusu kirikut: Konstantinoopolile alluv Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) Nende lõhes on niihästi aja- ja kultuurilooline kui ka juriidiline ning majandus-poliitiline mõõde.

Nii nagu Eesti riikki, taastas EAÕK 1993. aastal oma tegevuse õigusliku järjepidevuse alusel ning teda tunnistati omandireformi subjektina. Ligi kümme aastat vaidlusi varade üle viis viimaks niikaugele, et MPEÕK sai pooleks sajandiks sümboolse tasu eest enda kätte olulised kirikuhooned. Ent tuha all hõõgub tuli, sest Vene Õigeusu Kirik pole selle lahendiga leppinud.

Nüüd on EAÕK tänavu Kreetal toimunud ülemaailmse õigeusu kiriku kirikukogu ehk sinodi otsuste tuules võtnud initsiatiivi ühineda üheks autonoomseks õigeusu kirikuks alluvusega Konstantinoopolile. Tulevikus võiks ehk Eesti õigeusu kirik olla täiesti iseseisev.

Ilusas plaanis on aga mitu konksu. Nimelt on valdavalt eestikeelne EAÕK väike ja vaene, venekeelne MPEÕK seevastu suur ja jõukas. Kahe poole liitmine väiksema seatud tingimuste järgi võiks teatud asjaoludel olla teoreetiliselt ju võimalikki. Meenutagem, kuidas Isaac Asimovi «Asumi» sarjas mängib pisiplaneet galaktikaimpeeriumis juhtrolli. Siin ei pruugi lugu olla niisama lihtne.

Me ei saa ennast kuidagi lahutada üleilmsetest protsessidest. Me ei tea ju näiteks, kuidas käsitlevad teemat Venemaa president Putin ja Türgi riigipea Erdoğan – Konstantinoopoli patriarhi süüdistatakse koostöös väidetavalt võimu haarata üritanud gülenistidega. Ja kui mõelda, et Moskva patriarhaat olekski mingil arusaamatul põhjusel plaaniga päri, siis kuidas kujutada ette samasuguste joontega protsessi näiteks Ukrainas?

Eestis määratleb viimase rahvaloenduse andmetel end õigeusklikuna 16 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Asi pole kokkuvõttes milleski muus kui võimus ja mõjus ning see annab lihtsa vastuse küsimusele, miks peab avalikkus ning ka riik Eesti õigeusu kirikutes toimuvat tõsiselt ja üksiti murelikult jälgima. Kui ühendamine aset leiabki, võib pikemaajalises perspektiivis ühtse õigeusu kiriku jõuõlg kanduda siiski ida poole. Ja me teame hästi, et sealtpoolt tuleb veel mõndagi peale tõusva päikese.

Seotud lood
    21.02.2020 24.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto