Sisukord
Arvamus
Postimees
30.09.2016
Eesti Male Palju õnne Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone Tagakülg Krista Aru on õnnelik, et sai seda kaasa teha (1) ERM tõmbab Raadil elu käima Muuseumide uue põlvkonna esimene esindaja tuleb koju kaasa Ringo Ringvee: meie õigeusukirikute ühinemise küsimus puudutab nii Moskvat kui Kiievit Kaljulaidi abikaasa tegutses RIKSis Kirikumaastikul algab võimujoonte ümberjagamine (12) Eesti jättis Venemaa ajakirjanikud piiri taha Elagu Eesti Rahva Muuseum! Elagu Eesti! Imiku sandistanud isa läheb üheksaks aastaks vangi Dilbert Armunud arhitektide meistriteos Horoskoop Eesti pätid lähevad aina rohkem üle piiri (4) Majandus Mobiilifirmad ähvardavad hinnatõusu ja internetipiiranguga (4) Saudi Araabia tegi naftapoliitikas kannapöörde Välismaa Calais’ migrandid maadlevad keeleprobleemiga Trafalgari väljakut ehib pöidlamonument KOHALIK VAADE. Kahe Sabaga Koer seisab Ungaris põgenike õiguste eest Välismaa lühiuudised 30.09 KOHALIK VAADE. Läti korruptsiooni vastu võitlejad kaotasid dokumente Ainult jutuga Venemaa NATOt ei veena (4) Arvamus Shmuel Kot: Shimon Peresit mälestades Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul (47) Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele (47) Päeva karikatuur Juhtkiri: kas Eesti õigeusukirikute liitmine on lahendus või probleem? Raimu Hanson: uhke Tartu ja meie kõigi uus muuseum Postimees 1896. aastal: ajalehtede eesmärk on selget mõtet ja puhast tõde välja laotada Kultuur Tim Burtoni veidruste paraad saabub taas linna Nõukogude ööst ja teravdatumast tajuilmast Sport Spordi lühiuudised Sisu näidanud Tartu Meistrite liiga unistus elab Kalev võidab tiitli, ülejäänud meeskondade tase ühtlustub Eesti parimad sõudjad istuvad uuel hooajal ka kaheksapaati Rahahädas jaapanlased tahavad Tokyo olümpial sadu sportlasi riigi teise otsa kupatada (2) Bayern ja Manchester City toodi reaalsusesse tagasi Tarbija Maailma vulkaanilises nabas Yellowstone’is Tartu Korraldaja ootab maratonilt osalusrekordit ERM valmistub kiireks nädalalõpuks Remont tõi Uude Teatrisse kolm suuremat uuendust Tartu Raadio elab tegijate südames edasi Elupõline lasteaiaõpetaja pisaraid ei häbene Öös on asju: füüsik näitab seost kirurgi ja füüsika vahel Põnevad selgitused toidavad laste teadushuvi Muusika kõlab hommikust õhtuni Elva hiiglaslik tondiloss võib variseda kevadel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kas Eesti õigeusukirikute liitmine on lahendus või probleem?

2 min lugemist
Nevski katedraal Tallinnas (MPEÕK). FOTO: Peeter Langovits

«Kirik peab olema inimeste ühendaja,» ütleb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. Kena sõnum, mis iseäranis hästi võiks kõlada Eesti õigeusklike kõrvadele. Üks Eesti taasiseseisvumisest käärinud suur kirikukonflikt paistab justkui tüürivat pärast pikaajalist tormi leitud rahusadamasse, kuid sellel teel on mitu mõtlemapanevat ja murelikuks tegevat kari.

Eestis tegutseb teadupärast kaks õigeusu kirikut: Konstantinoopolile alluv Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) Nende lõhes on niihästi aja- ja kultuurilooline kui ka juriidiline ning majandus-poliitiline mõõde.

Nii nagu Eesti riikki, taastas EAÕK 1993. aastal oma tegevuse õigusliku järjepidevuse alusel ning teda tunnistati omandireformi subjektina. Ligi kümme aastat vaidlusi varade üle viis viimaks niikaugele, et MPEÕK sai pooleks sajandiks sümboolse tasu eest enda kätte olulised kirikuhooned. Ent tuha all hõõgub tuli, sest Vene Õigeusu Kirik pole selle lahendiga leppinud.

Nüüd on EAÕK tänavu Kreetal toimunud ülemaailmse õigeusu kiriku kirikukogu ehk sinodi otsuste tuules võtnud initsiatiivi ühineda üheks autonoomseks õigeusu kirikuks alluvusega Konstantinoopolile. Tulevikus võiks ehk Eesti õigeusu kirik olla täiesti iseseisev.

Ilusas plaanis on aga mitu konksu. Nimelt on valdavalt eestikeelne EAÕK väike ja vaene, venekeelne MPEÕK seevastu suur ja jõukas. Kahe poole liitmine väiksema seatud tingimuste järgi võiks teatud asjaoludel olla teoreetiliselt ju võimalikki. Meenutagem, kuidas Isaac Asimovi «Asumi» sarjas mängib pisiplaneet galaktikaimpeeriumis juhtrolli. Siin ei pruugi lugu olla niisama lihtne.

Me ei saa ennast kuidagi lahutada üleilmsetest protsessidest. Me ei tea ju näiteks, kuidas käsitlevad teemat Venemaa president Putin ja Türgi riigipea Erdoğan – Konstantinoopoli patriarhi süüdistatakse koostöös väidetavalt võimu haarata üritanud gülenistidega. Ja kui mõelda, et Moskva patriarhaat olekski mingil arusaamatul põhjusel plaaniga päri, siis kuidas kujutada ette samasuguste joontega protsessi näiteks Ukrainas?

Eestis määratleb viimase rahvaloenduse andmetel end õigeusklikuna 16 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Asi pole kokkuvõttes milleski muus kui võimus ja mõjus ning see annab lihtsa vastuse küsimusele, miks peab avalikkus ning ka riik Eesti õigeusu kirikutes toimuvat tõsiselt ja üksiti murelikult jälgima. Kui ühendamine aset leiabki, võib pikemaajalises perspektiivis ühtse õigeusu kiriku jõuõlg kanduda siiski ida poole. Ja me teame hästi, et sealtpoolt tuleb veel mõndagi peale tõusva päikese.

Seotud lood
    29.09.2016 01.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto