Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.10.2016
Eesti Urmi Reinde kurdab, et Simsoni leer tuleb giljotiiniga ja kraavid on laipu täis Bussijuhid rikkusid liikluseeskirja, et rahvas rongile jõuaks (1) Tapmises kahtlustatav kiirreageerija põdes joomahaigust (11) Mälumäng Millised näevad välja Ilvese viimased tööpäevad? Palju õnne Horoskoop Eesti lühiuudised Tartus üritatakse püstitada luigelohede lennutamise maailmarekordit Eesti lühiuudised Mulluse Tallinna suuravarii põhjustaja tunnistas süüd Mis läks valesti? Patsiendi surma pärast kohtu alla antud Kohtla-Järve arsti esimene selgitus avalikkusele (11) Abituriendid võtsid õpetajate päeval võimu enda kätte Hüvasti, Luxembourg! (1) Majandus Leedu raudtee venitamistaktika ohustab Rail Balticut (3) Töökäte nappus muudab ettevõtted paindlikumaks Google tuli välja oma nutitelefoniga (1) Välismaa Vabariiklased andsid vastulöögi Tillukesed masinad näitavad maailmale tulevikku Rumeenia poliitikas käib nõiajaht Välismaa lühiuudised PERSOON: Gambias hoiab tüüri julmurist imearst Arvamus Olev Remsu: ERMi jalahoop mõistusele (7) Juhtkiri: eksimine ja vastutus Tanel Rebane: eesti majanduse röntgenpilt (1) Taavi Minnik: vanake Kupce lahkumine Kadriorust (3) Postimees 1890. aastal: vannutatud usaldusemehed Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta (1) Lauri Vahtre: pöördume sallimatust liberalismist tagasi vabameelsuse juurde (16) Päeva karikatuur Kultuur Kultuuriveerg Mahler – see on elu ja surma küsimus! Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Sport Spordi lühiuudised Poksimaailma valitseja: ma tarvitan kokaiini ja ei taha enam elada Kõik märgid näitavad, et Tänak liitub M-Spordiga Hamiltoni mured: kuutõbiste vandenõu, kõrgem jõud ja kuulikindlus Jaanimaa läks uuest klubist mänguaega jahtima Lärm ja roppused tungivad isegi väärikate alade juurde MMi reformimine ajab jalgpalliinimesed marru Tarbija Kuidas hoida veesüsteemi külmumise eest? AK Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Tartu Tõrksad vallad ei kavatsegi liituda enne riigikohtu otsust Laevas vahetus ootamatult vallavanem (1) Leili võtma pääseb nüüd liftiga (2) Valdadel hakkab vabatahtlik leibade ühte kappi paneku aeg otsa saama Loone Ots: juhtum liinibussis ehk Turvavöö ümber lapse Raekoja kellamäng asus tagasiteele Karl Pütsepp: õpetajaamet pole nagu iga teine Kahanenud moonakott teeb toiduabi saajail meele mõruks (9) Andekas arhitekt tegi Tartust Euroopas ainulaadse ülikoolilinna (1) Seltsivad Tartu mehed tõusid laureaatideks Kristel Rattus: pildirüüstest ERMis (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: vanake Kupce lahkumine Kadriorust

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Kuskil Kremli koridorides kohtuvad juhuslikult Nadežda Krupskaja ja Leonid Brežnev. Krupskaja ütleb: «Oi, Leonid Iljitš, kas te mäletate mind, ma olen Krupskaja... Nadežda.» Brežnev vaikib mõne sekundi, siis kortsutab kulmu, tõstab käed ja vastab joviaalselt: «Loomulikult mäletan. Ja teie meest, vanakest Krupskit, mäletan ka suurepäraselt.»

See nõukogude anekdoot meenub seoses ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Sellisel puhul tehakse ikka tagasivaateid, millega keegi mällu ja ajalukku jääb.

Arnold Rüütli puhul ei olnud suuri ootusi. Rüütli suurimaks vooruseks on see, et ta on ilus. Selle rolliga tuli ta suurepäraselt toime ühtviisi ülemnõukogu presiidiumi esimehe kui ka Eesti Vabariigi presidendina. Tagantjärele on positiivsena välja toodud tema toetust Euroopa Liidule, kuid vaevalt et Eestil ka selleta oleks ühendusse astumata jäänud.

Ilvese saamisega presidendiks 2006 olid ootused aga kõrged. Väliseestlasena oodati talt poliitilise kultuuri parandamist ja lähendamist vanadele demokraatiatele. Praegu võib öelda, et sellega ta hakkama ei saanud. Oodati ka kõva välispoliitika tegijat, nagu ootasid mõned ka aastal 2016. Inimest, kelle ees oleksid lahti uksed Washingtonis, Brüsselis ja Berliinis. Kes probleemi korral tõstaks hargilt toru ja helistaks Merkelile või Obamale. Või kui vaja, kas või Vladimir Vladimirovitšile endale.

See latt aeti paraku liiga kõrgele, sest sellist inimest Eestis ei leidu. Kui vaatame ringi, siis Euroopa Liidu tasemel käib suhtlus peamiselt peaministrite, mitte riigipeade tasemel. Presidendivõimu on oluliselt piiratud ka neis Ida-Euroopa riikides, kus 1990. aastate algul võeti kasutusele prantslaslik poolpresidentaalne mudel. Ka meil on aset leidnud midagi sarnast, küll väiksemas mahus, kuid viimaste presidentide ajal on loovutatud mitmed funktsioonid, mida Lennart Meri näiteks 1992 aktiivsemalt täitis. Pealegi pole Eesti puhul tegu autoritaarse režiimiga, kus välispoliitika sõltuks ühest inimesest.

Väita, et presidendiinstitutsioon on Eestis midagi kasutut, mis tuleks ära kaotada, on rumalus. Küll ilma reaalse võimuta, võib president siiski anda teatava tooni.

Toomas Hendrik Ilvesel on erinevalt enamikust Eesti poliitikutest olemas arusaamad välispoliitika toimimisest, teine asi on see, et need arusaamad põhinevad paljuski klišeedel. Põhimõtteliselt oli kahe eelmise presidendi suurim teene see, et nad tõestasid, et Eesti Vabariigi presidendi ametisse sobib praktiliselt igaüks (see pole mõeldud halvustavalt, meie poliitiline süsteem on lihtsalt suurepärases tasakaalus), ning seepärast jääb lahkuv president eelkõige meelde tänu oma naistele ja oskusele elegantselt kikilipsu kanda.

Väita, et presidendiinstitutsioon on Eestis midagi kasutut, mis tuleks ära kaotada, on rumalus. Küll reaalse võimuta, võib president siiski anda teatava tooni. Seepärast tuleb lähemal ajal kindlasti ette võtta presidendivalimise süsteemi remont, mitte seda edasi teadmatusse lükata.

Seotud lood
05.10.2016 07.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto