Vahur Kersna: Eesti saigi endale presidendi, keda ta hetkel väärib

Vahur Kersna Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Praegusaja tegelikkust iseloomustab seninägematu ja armutu võitlus tähelepanu nimel. Nii Facebookis kui online’is, nii poliitikas kui meedias ning loomulikult inimeksistentsi traditsioonilistes vormides. Eesti viimase poole aasta edetabelit sel alal juhib aga konkurentsitult üks aines.

Presidendivalimiste saaga poksis põrandale nii homo- kui pagulasteemad, tõrjus ringinurka Evelin Ilvese ning saatis ajuti ööbikuid kuulama isegi surematu Savisaare enda. Olgem rõõmsad, et poliitika on tuhande tuule poole tormava ühiskonna suutnud hetkeks kokku kleepida, saanud rahva ühisesse tantsuringi.

Nagu aeg-ajalt laulupidu või kunagi «Täna 25 aastat tagasi». Tänu jumalale õnnistati meid ka kandidaatidega, kelle maailmavaated kokku katsid pea terve maa Narvast Kärdlani. Igaühel oli võimalus kellegagi samastuda. Kuude kaupa arutleti Eestis sedavõrd kirglikult, et isegi tülid sõprade vahel polnud haruldased. Kõige selle juures me miskipärast eeldasime, et läheb kuis läheb, sellest mängust saame võitja.

Kinnitust sai aga tõsiasi, et eeldus on kõigi ämbrite ema. Et hetkel, mil maratonist kurnatud viisik, keeled ninadest väljas finišisirgele jõuab, astub nagu Aisopose valmis põõsast välja kilpkonn ning võtab naeratades vastu lilled, karika ning aplausi... Selliseks prohvetlikkuseks oli võimeline vaid kõik meie nõiad, sensitiivid ja tähetargad ippon’iga põrmu paisanud Indrek Hargla, kelle neli aastat tagasi kirjutatud teleseriaalis «Alpimaja» kandis Anu Lambi mängitud Eesti president nime Kersti.