Sisukord
Kultuur
Tänane leht
08.10.2016
Eesti Juna näitab end taas külalistele Mälestuskivi kolonel Seimanile Mulgimaa pealinnas pakkus presidendist rohkem elevust Evelin Pangakonto loomine video abil eeldab määrust Kaljulaidi kantseleid hakkab juhtima Tiit Riisalo IRLis pettunud Jaan Männik arutas koostööd sotsidega President Ilvese portree pandi üles Kadrioru lossis Sõja eest põgenenud lapsed ütlevad esimesi eestikeelseid sõnu (20) Neli lugu Ilvesest Minu keha, minu valik (5) Majandus Twitter otsib päästjat Kel palgatööst kõrini, ronib korstna otsa Välismaa Auhind innustab sõjast väsinud riiki Facebooki-põlvkond läheb kukutama vuntsidega kopraid Arvamus Postimees 1992. aastal: fond Sodeistvije aitab Venemaale Aarne Mäe: Eesti pealinn Narva (2) Ene Pajula veste: mammi meelest on Saueaugul ja Iirimaal nii mõndagi ühist Maire Raadik: operaatorid Väinameres Isegi arst on ekslik Päeva karikatuur: rahupreemia laureaat Ei maksudeklaratsioonile! Kas Euroopa Fuld? Minu keha, minu valik (5) Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Juhtkiri: Nobel avansiks (2) Kultuur Mandelastani mõrvad Tahedat lugemist sajandi tagant Kui aju tahab välja lülituda... Linnulennuline ülevaade Eesti linnadest Eesti kultuuri täheatlas: avalikkuse kujunemise algus Aja auk. Holly tuli Miamist Nädala plaat. Kindel minek Muuseum põllul Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Kuidas välja kannatada väljakannatamatuid sündmusi? Sport Legendaarsed kiiruskatsed muudavad Saaremaa ralli eriliseks Kangur kaotas meistritiitli Ei mingit aladevahelist vaenu: jalgpalliliidu kõneisik on vollefänn Looduselt antud eeldused ja palju tööd: Alar Seim vormib nüüd ka eestlannast tipptõstjat Mart Seim leidis kangiprobleemile lahenduse Väravate nappus sunnib puurilukke kokku tõmbama Šarapova näotu võitlus tuuleveskitega: tunnistan ennast süüdi, aga... (1) AK Tahedat lugemist sajandi tagant Nädala plaat. Kindel minek Aja auk. Holly tuli Miamist Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Muuseum põllul Viimane veerg Eesti president on kaine! Kümme head asja Mati ja Volli uued seiklused Peeter Langovitsi tagasivaade: kerkib eliitrajoon Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Georgi Potšeptsov: tõeluse massiline erastamine (1) Akadeemik Ergo Nõmmiste: selle aasta Nobeli teaduspreemiad tulid üllatusena Arko Olesk: Nobeli preemiate kaldus geograafia Arter Miks inimesed ja autod läbi ei saa? Millega laadida akut? Pankadest vändani Tallinnas hakatakse filmiimesid tegema Riikliku tähtsusega restoran Täiuslikud võõrad Antonio: I on Itaalia Sagadi mets mõisaköögis Igaühe jaoks on kuskil keegi, kunagi on kohtumise päev… Frauenpower* tõstab pead Sõiduproov. Helesinine pahandus Volvo V60 Polestar Sport näitab uue presidendi ehedat palet (11) Diana Ingerainen: arst pole rõõmude keelaja Eesti talu astub maailma suurtootjate vastu (2) Sigrid Kõiv: head tüdrukud Forbesi edetabelisse ei jõua Kepid kätte ja kõndima Tükike lennujaama kirevast ajaloost (1) Keha, mille näitamise eest makstakse Seksikas charleston peene käsitööga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tahedat lugemist sajandi tagant

3 min lugemist
Nikolai Triigi joonistus. Eduard Vilde naljajuttude kogumik «Muiged». Mõtte kirjastus, 1913, EVM. FOTO: Erakogu

Vilde muuseumi direktor, kirjandusloolane Kairi Tilga on hoolitsenud selle eest, et vanema ja keskmise põlve eestlased vabaneksid nõukogudeaegsest Vilde-traumast. 

Tellijale Tellijale

Koolipõlvele tagasi mõeldes mäletatakse ju: «Ah, jälle see «Mahtra sõda» oma painavate seletamistega ja need teised lohisevad ajaloolised romaanid!» Ja küsitakse, kas Vilde kunagi öeldud sõnadega «rida on raha ja ridu pead sa tegema» ei jõuta lõpuks grafomaaniasse. Ehkki Vilde oli meie esimene kutseline kirjanik ja kirjanikuleib oli ülimalt kibe, nagu oli see ka teisele kutselisele kirjanikule Tammsaarele (need kuulsad Tammsaare arveraamatud!), on Vilde mitmekülgne kirjanduslooming ikkagi märk suurest andest.  

Kogumiku sissejuhatuses tunnistabki Tilga, et «Vilde loomingut koormab seniajani nõukogudeaegse retseptsiooni paine», mille juurde kuulus Vilde satiiri rakendamine ideoloogilise võitluse vankri ette, Vilde sotsiaalkriitiliste romaanide ühekülgne ja labastavgi tõlgendus jms. Samas möönab Tilga sedagi, et esimestel kirjanikukümnenditel pidi Vilde tõesti tõdema: «Et mitte olla näljakirjanik, tuli olla naljakirjanik!» 1890. aastate algul püüab meie klassikute klassik Berliinis läbi lüüa vabakutselise ajakirjanikuna, mõtleb isegi hakata saksa kirjanikuks. Tilga toob ära katkendi Vilde kirjast kirjastajale ja ajakirjanikule August Buschile: «Ma olen tüdinud olemast eesti kirjanik, see juures veel vilets paljukirjutaja, alatasa näljakäppa imema – ehk õnnestub mul pärast sooritatud katset saksa keeles üht tagasihoidlikumat, kuid siiski tasuvamat tööd leida.»

07.10.2016 10.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto