Sisukord
Kultuur
Postimees
06.10.2016
Eesti Urmi Reinde kurdab, et Simsoni leer tuleb giljotiiniga ja kraavid on laipu täis Bussijuhid rikkusid liikluseeskirja, et rahvas rongile jõuaks (1) Tapmises kahtlustatav kiirreageerija põdes joomahaigust (12) Mälumäng Millised näevad välja Ilvese viimased tööpäevad? Palju õnne Horoskoop Eesti lühiuudised Tartus üritatakse püstitada luigelohede lennutamise maailmarekordit Eesti lühiuudised Mulluse Tallinna suuravarii põhjustaja tunnistas süüd Mis läks valesti? Patsiendi surma pärast kohtu alla antud Kohtla-Järve arsti esimene selgitus avalikkusele (11) Abituriendid võtsid õpetajate päeval võimu enda kätte Hüvasti, Luxembourg! (1) Majandus Leedu raudtee venitamistaktika ohustab Rail Balticut (3) Töökäte nappus muudab ettevõtted paindlikumaks Google tuli välja oma nutitelefoniga (1) Välismaa Vabariiklased andsid vastulöögi Tillukesed masinad näitavad maailmale tulevikku Rumeenia poliitikas käib nõiajaht Välismaa lühiuudised PERSOON: Gambias hoiab tüüri julmurist imearst Arvamus Olev Remsu: ERMi jalahoop mõistusele (7) Juhtkiri: eksimine ja vastutus Tanel Rebane: eesti majanduse röntgenpilt (1) Taavi Minnik: vanake Kupce lahkumine Kadriorust (3) Postimees 1890. aastal: vannutatud usaldusemehed Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta (1) Lauri Vahtre: pöördume sallimatust liberalismist tagasi vabameelsuse juurde (16) Päeva karikatuur Kultuur Kultuuriveerg Mahler – see on elu ja surma küsimus! Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Sport Spordi lühiuudised Poksimaailma valitseja: ma tarvitan kokaiini ja ei taha enam elada Kõik märgid näitavad, et Tänak liitub M-Spordiga Hamiltoni mured: kuutõbiste vandenõu, kõrgem jõud ja kuulikindlus Jaanimaa läks uuest klubist mänguaega jahtima Lärm ja roppused tungivad isegi väärikate alade juurde MMi reformimine ajab jalgpalliinimesed marru Tarbija Kuidas hoida veesüsteemi külmumise eest? AK Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Tartu Korteriühistute konkursil jagus tunnustust ka Tartu kanti Tõrksad vallad ei kavatsegi liituda enne riigikohtu otsust Laevas vahetus ootamatult vallavanem (1) Leili võtma pääseb nüüd liftiga (2) Valdadel hakkab vabatahtlik leibade ühte kappi paneku aeg otsa saama Loone Ots: juhtum liinibussis ehk Turvavöö ümber lapse Raekoja kellamäng asus tagasiteele Karl Pütsepp: õpetajaamet pole nagu iga teine Kahanenud moonakott teeb toiduabi saajail meele mõruks (9) Andekas arhitekt tegi Tartust Euroopas ainulaadse ülikoolilinna (1) Seltsivad Tartu mehed tõusid laureaatideks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mahler – see on elu ja surma küsimus!

3 min lugemist
ERSO peakülalisdirigent Olari Elts pühendab rohkelt tähelepanu just Mahleri suurteostele. FOTO: Eero Vabamägi

Reedel, 7. oktoobril kõlab Estonia kontserdisaalis Mahleri üheksas, mis on helilooja viimane lõpetatud sümfoonia. Teost, mille ettekannet Gustav Mahler ise ei kuulnudki, juhatab ERSO peakülalisdirigent Olari Elts.

Mahleri sümfoonia ettekannet peetakse dirigentidele kõvaks proovikiviks, Eltsi teekond selleni oli päris pikk, ta on varem kaks korda seda dirigeerimast loobunud.

«Väljakutsed on siin piisavalt suured juba teose dimensiooni tõttu, esimene osa kestab kauem kui pool sajandit varem kogu sümfoonia. Samas oli Mahler üks ajaloo parimaid dirigendi elukutse visionääre ja despoote, mistõttu on tema partituurid varustatud paljude abistavate ja suunavate märkustega,» räägib dirigent Olari Elts Postimehele. «Kuna Mahler ise kahjuks oma üheksanda ettekannet ei kuulnud, ei saanud ta teha ka tavapärast ettekandejärgset korrektuuri. Seepärast on üheksandas märkusi palju vähem ja dirigendil tuleb endal palju otsustada.»

Ta lisab, et Mahleri muusika on triviaalne ja kompleksne. «Orkestrimuusika ajaloo suurimate koosseisudega räägib helilooja meiega sosinal nii nagu ei kunagi varem. Räägib teemadel, millest muusikas varem ei ole räägitud. Räägib tête-à-tête. Mahleri muusika liigub ülikiiresti emotsionaalsest sügavikust eufooriliste ja ekstaatiliste karjeteni, sekunditega öisest lehkavast sadamakõrtsist lumiste Alpi mäetippudeni, kus varahommikused vaated löövad hinge kinni.»

Eltsi hinnangul on see muusika, kus emotsioonid vahelduvad metsiku kiirusega ühest äärmusest teise; Mahler on ka üks esimesi, kelle puhul võib rääkida irooniast muusikas. «Siin tekibki ju õigustatud küsimus, et ega Mahleri muusika ometi skisofreeniline ole Ja vastus on lihtne: jah, loomulikult on. Väga.»

Üks paremaid Mahleri dirigente Klaus Tennstedt on öelnud: «Mahler, see on elu ja surma küsimus!» Eltsi arvates on ilma «kaalul on rohkem kui elu»-suhtumiseta Mahlerile läheneda pea võimatu, sest elu ja surm ongi need, millest helilooja kõige rohkem on rääkinud.

«Nii polegi imestada, et leinamarss on esimesest sümfooniast olnud Mahleri oluline tööriist, seda tihti ka grotesksemas kontekstis. Üheksandas leinamarsimuusika peaaegu et puudub, arvatavasti vältis ta seda siin juba üsna teadlikult. Nii Beethoven, Schubert kui Bruckner olid elust lahkunud pärast üheksandat ning sellest hakkas 20. sajandi alguseks kujunema heliloojate seas ebausk,» mõtiskleb Elts.

«Läbi 19. sajandi tõusis surmateema kunstis järjest enam esile, kulmineerudes Esimese maailmasõja eelõhtul nii nagu ei kunagi varem, ning Mahler on kahtlemata üks selle apokalüptilise 20. (surma)sajandi prohveteid,» räägib dirigent. «Ühest küljest on üheksas sümfoonia neli hüvastijättu kõige sellega, mis Mahlerile tähtis – lähedastest kuni armastatud-vihatud Viinini. Teisalt on  see «laul elust». Tegelikult on kogu 19. sajandi sümfooniline muusika lugu elust, sellest, milline see TEGELIKULT on. Mahleri üheksas on kahtlemata üks selle saja aasta sümfoonia arengu lõppjaamu, samas avades sümfoonia valus-nostalgilises finaalis ukse tundmatusse.»

Pärast üheksanda sümfoonia esiettekannet ilmus ainuüksi Viinis 17 arvustust, millest ühes kirjutati nii: «Kui keegi soovib õppida nutma, siis peaks ta kuulama Mahleri üheksanda sümfoonia esimest osa, mis on grandioosne ja ülev laul viimasest hüvastijätust.»

Eltsi ees laual on mitme aasta töö: sümfoonia partituur, millest piiluvad välja kollased lipikud. «Oma partituuri dirigendid naljalt ära ei anna. Partituur on minu jaoks nagu lavastaja läbitöötatud osaraamat, kõik need aja jooksul kirja pandud mõtted ja märkused, mitme aasta töö. Ma ei loe seda iga päev, kuid tulen tema juurde ikka ja jälle tagasi. Puhttehniliselt ei pruugi ettevalmistus ajaliselt väga pikk olla, paar kuud, kuid kõik ülejäänu peab küpsema.»

Eltsi sõnul armastavad orkestrid Mahlerit mängida. «Sest tema loomingu puhul oleneb igast mängijast väga palju. Vaatamata sellele, et üheksas sümfoonia on kirjutatud suurele koosseisule, on see väga intiimne ning seda tuleb esitada kui kammermuusikat. Siin loevad orkestrantide omavaheline side, silmad ja kõrvad jne.»

Elts võrdleb sümfoonilist muusikat sõnateatriga, värsivormis kirjutatud tiheda tekstiga draamalavastusega, mille parim publik on see, kes tulnud osa saama mitmevaatuselisest etendusest.

«Mahler on kas väga noorte või elu teises pooles olevate inimeste muusika. Need on perioodid, kus inimene on väga palju üksinda. Mahlerit kuulates ollakse muidugi alati üksinda, aga see üksindus on väga mitmetahuline. See on üks põhjuseid, miks on tema muusika nii šokeerivalt kaasaegne.»

Varasema kogemuseta on muusikaline elamus laiemas plaanis loomulikult hoopis teistsugune. «Veinieksperdina ei ole mul ju mõtet rääkida veinist kaaslasega, kelle jaoks on vein valge või punane. Peaksin sel juhul vajalikuks selgitada, et võib-olla on põhjust kogeda enamat, ja vestlus kujuneb seejärel mõlemale poolele huvitavaks,» arutleb Elts heatahtlikult. «Nagu Beethoveni üheksas, on ka Mahleri sümfoonia hümn elule. See on üks muusikaajaloo kaunimaid laule elust ja eelkõige armastusest elu vastu.»

Mahleri üheksas

Sergei Rahmaninov (1873–1943)

Sümfooniline poeem «Surnute saar», op. 29 (1908)

Gustav Mahler (1960–1911)

Sümfoonia nr 9 D-duur (1909)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Olari Elts

Seotud lood
05.10.2016 07.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto